"Ma Sulle kirjutan..."

Eesti,
oled minu kodumaa. Siin olen ma sündinud ning kasvanud. Ma olen väga tänulik, et ma
saan elada just siin, ning soovin Sulle jõudu ja jaksu ka edaspidiseks.
Minu jaoks algas see kõik, kui võtsid mind siia vastu 2000. aasta augustis. Selle lühikese
ajaga, mil ma elanud olen, olen õppinud juba palju erinevaid asju. Suur tänu, et mulle sellise
võimaluse oled andnud. Õppesüsteem on siin tugev ning minu arvates aitab hästi elus
hakkama saama. Peale põhikooli saad valida, kas soovid õppida keskkoolis ning hiljem
ülikoolis või minna kutsekooli ja selgeks õppida teatud eriala. Kuigi oled suuruselt üsna
väike ning elanikke on ka vähe, saad Sa siiski hästi endaga hakkama. Sa suutsid luua meie
riigi, kui tundus juba, et meie rahvas on määratud hukule ning ei eksisteeri võimalust vabaks
saada. Ajaloost teame-tunneme eestlaste kangelaslikkust ning tugevust ja julgust. Nad ei
olnud allaandmise meelt ning olid valmis võitlema, selleks et võita vabadus. Andsid meile
iseseisvuse ning nüüd saame kõik elada uhkelt ning hoida Eesti lippu kõrgel. Oled ka meie
rahvast õnnistanud soodsa asukohaga, hoides ära suuremad looduskatastroofid, nagu
orkaanid, tornaadod, vulkaanipursked. Meid on juhtinud viis presidenti, neist neli on olnud
mehed. Eelmisel aastal sai Eesti naispresidendi. Kõik nad on olnud sümpaatsed ning
esindanud Eestit nii, et areng aina jätkub.
Olen väga rahul oma kodumaa, selle ajaloo ning suutlikkusega endaga hakkama saada,
kuigi on väikeriik. Tänan Sind võimaluse eest siin elada ning suureks kasvada ja soovin
Sulle pikka iga.
107