"Ma Sulle kirjutan..."

Tere, Eesti
Kirjutan Sulle esimest korda. Ma olen Sinu kodanik, haritud poiss metsade vahel ja põldude
tagant. Kirjutan just sellepärast, et Sulle õnne soovida ja tänada, et Sa olemas oled, aga
esitada ka küsimusi.
Esiteks tahan küsida, miks on riigikogulastel, kes midagi ei tee, nii suur palk. Sama hästi
võiks mina ka saada tunnis istumise ja magamise eest palka. Keegi kindlasti väidab, et ma
saangi, kuid pole võimalik kõrvutada tuhandeid eurosid numbritega, mida mina saan. Minu
ettepanek on langetada riigikogulase palk 500 eurole ja luua Rooma riigikorraga sarnanev
senati süsteem, kus rahast olulisem oli au teenida riiki. Veel soovin, et iga kodanik saaks
valitsemisel otse kaasa rääkida ja tema sõnal oleks kas või väikene kaal. Mitte nii, et me
valime endale suuvoodrid ja ise ei saa mitte midagi öelda.
Tänada tahan Sind selle eest, et Eesti on arenenud riik, et meil on oma kultuur, oma maa,
oma keel, oma metsad ja mered – kõiki neid tahaksin ma ka tulevikus näha nii puhtana kui
võimalik. Mul on rõõm siin elada.
Kasutan juhust ja annan mõned soovitused ka.
Miks mitte osta Vahemerre oma saar, et see raha, mis eestimaalased välismaal puhkuse
peale kulutavad, tuleks natukene tagasi ka? Loosung „Puhka Eestis!“ võiks sel juhul väga
laia kõlapinda leida. Võidavad kõik.
Oleme tugevad „itimehed“, aga võiksime veel rohkem sellesse panustada, et saavutada
midagi, mida teised ei ole veel teinud, ja minna nii ajaluku. Seeläbi tõuseks maailmas
teadmine Eestist kui osavast riigist.
Tervitades…
37