"Ma Sulle kirjutan..."

Tere, kallis Eesti
Peagi jõuab kätte Sinu juubel - sajas sünnipäev. Kirjutan Sulle sellest, mis mina arvan, et
on Eestis hea, mis võiks olla parem ja jagan mõningaid teisi mõtteid.
Armas Eesti riik, Sa oled andnud enda rahvale vabaduse. Meil on võimalus teha seda, mida
hing ihkab, minna sinna, kuhu soovime, öelda, mida tahame. Meil on vabadus. Aitäh Sulle!
Olen alati nii elanud ja ei kujutakski ette elu ilma selliste võimalusteta. Sa annad noortele
vabaduse minna välismaale õppima ja elukogemusi saama ning kõik võivad reisida. Soovin
öelda seda, et Sa ei keela mul minna ära, Sa ei keela mul tulla tagasi, kuid isegi kui siit
lahkuksin, jääksid Sina, kallis Eesti, mulle igavesti südamesse. Tegelikult olen kindel, et
mingit moodi leiab elu ikka tee siia, kodumaale, tagasi, sest raske on olla mujal, kui tunned,
et hinge õige koht on siin.
Eestimaal on ilus loodus - meil on metsad, järved, jõed, mis on veel elujõus ja lõplikult
rikkumata. Kuid tahan öelda, et seda peab kaitsma. Kallis Eesti riik ja rahvas, peame koos
hoidma seda, mis meil on ja mitte seda käest laskma. Siin, meie kodumaal, on veel puhas,
rikkumata loodus - proovime teha kõik, mis on meie võimuses, et seda nii säilitada. Pealegi
ei ole meil raskeid looduskatastroofe ning õnnetusi - me elame kaitstult ja kindlalt siin, oma
armsal ja kallil kodumaal.
Sa oled andnud meile oma keele ja kultuuri. Selle üle peame kõik uhked olema. Me oleme
eestlased ja elame enda väiksel kodumaal. See, et meil on oma armas keel - eesti keel - on
minu jaoks imetlusväärne. Samuti on kõik eestlased harjunud meie endi kultuuri ja
kommetega ning austavad ja hoiavad neid.
Armas Eesti Vabariik, olen sulle tänulik kõige eest, mis sa Eesti rahva ja riigi heaks teinud
oled. See maa on väike ning armas, ma olen siin sündinud ja kasvanud. Kallis Eesti, oled
mulle ja kõigile teistele alati toeks olnud. Aitäh!
174