"Ma Sulle kirjutan..."

Laulusõnad „Kuni Su küla veel elab, elad Sina ka“ on tõsi. Külast algab kõik. Sealt
põldudelt tuleb toit, metsast küte. Hoia oma külad elus, vähemalt püüa. Ära lase ääremaadel
välja surra. Nendes külades elavad inimesed teevad väärt tööd. Nii püsib meie laual soe
leib.
Mööda Eestit sõites näen, kui ilus Sa oled… peaaegu, väikeste eranditega. Mõni kole
prügikoorem metsa all või sisse vajunud katusega räämas maakodu riivavad silma. Selleks
et neid prügikoormaid vähem oleks, saame meie, Sinu inimesed, palju ära teha. Keegi meist
on ju selle sinna viinud. Ta tuleb korrale kutsuda, mis muud.
Hoian Sinu ilusat sinimustvalget lippu aukohal, Sinu sümboleid rukkilille ja
suitsupääsukest pean parimaks valikuks, mida üldse on teha saanud.
Kallis Eesti, hoia end, mind, mu lähedasi ja sõpru, mu kodu… ja meie hoiame Sind hinges
ja südames:
„Eestimaa, Eestimaa,
oled mu kodumaa,
oled mu hingele lähedal…“
233