"Ma Sulle kirjutan..."

Kallis Eesti!
Imelik on Sulle kui oma kirjasõbrale kirjutada, aga kui nüüd aus olla, siis Sa ei ole mitte
lihtsalt üks maa siin elava rahvaga, vaid kõikide siin elavate inimeste parim sõber. Sinu
pinnal on paljud meist sündinud, Sinu pinnal on paljud meist käinud tööl, koolis, poes, Sinu
pinnal on meist paljud leidnud armastuse, Sinu pinnal on juhtunud veel nii palju head.
Paraku ei ole head ilma halvata, kõigil on ka Sinu pinnal kehvasti läinud, aga see
iseloomustabki parimaid sõpru, sest ei ole ühtegi sõprust, kus ei oleks õnnelikke ega halbu
hetki. Mina ei kujuta näiteks ette elu enda parima sõbrata, täpselt nagu ma ei kujuta ette
elada kuskil mujal kui Eestis.
Mulle meeldib nii väga, kuidas oled endas ühendanud uue ja vana. Näiteks meie pärl,
pealinn Tallinn, mis on ülim näide, kuidas võib moderne ja arhailine käsikäes käia. Sõites
Tartu poolt linna sisse, leiad enda ees taevasse kerkivad kõrghooned ja sealt veidi edasi
minnes jõuaksid kui keskaega, kui Sinu ette ilmuvad ehitised, nagu Viru väravad. Samas ei
ole see ka veel kõik: minnes kesklinnast kaugemale, leiad eest Lasnamäe ja Mustamäe, mis
on hoopis teistsuguse arhitektuuriga kui keskaegne vanalinn.
Minu arust on Eesti maa, kus esmapilgul võib tunduda, et inimesed on külmad, kalgid ja
võõraste vastu tõrksad, kuid kui anda neile võimalus, siis võivad nad meid kõiki üllatada
oma soojuse, siiruse ja kohanemisvõimega. Ma ei kujuta ette paremat kohta, kus ma
sooviksin elada. Eestis olen ma sündinud ja eestlaseks ma jään. Palju õnne õilis isamaa!
157