"Ma Sulle kirjutan..."

Kallis Eesti Vabariik!
Kirjutan Sulle selle kirja, et avada enda kõige sügavamaid mõtteid ning tundeid, mis on
mind vallanud viimased 17 aastat, elades Eesti Vabariigis. Oled pakkunud mulle kui ka
mind ümbritsevatele inimestele imelise kodumaa.
Soovin Sind tänada nelja imeilusa aastaaja eest. Mõtteis mõlguvad mul naerurikkad ja
lõbusad retked metsa koos ligimestega. Valgel talvehommikul on kõige parem tunne minna
akna juurde ning silmitseda valget ja sillerdavat lund, mille käigus tekib kohe mõte minna
välja lumemeest ehitama. Kuigi ilmad pole Eestis just kõige ilusamad, on rahval palju teisi
võimalusi, kuidas päevi sisustada.
Meid ümbritseb tasakaalukus. Tunnen, et mul on olnud ja on siiani nii palju võimalusi siin
riigis ise enda elu paremaks muuta ning õnnelikult elada. Eesti Vabariik pakub meile palju
võimalusi elu huvitavamaks muuta. Sellest mõeldes tuleb mulle mõttesse kindlasti
laulupidu. Laulupeol tundsin end nii uhkena, seistes seal mitme tuhande noorega laulukaare
all. Aitäh, Eesti Vabariik, et andsid mulle võimaluse laulda enda tunded välja, jagades neid
ka teistega!
Nagu kõikidele inimestele kohane, ei ole ka mulle kõik meelepärane. Ennast leidma ja
harima on mul plaanis minna küll mõnda teise riiki. Seda ei saaks ka negatiivsena võtta,
sest igatsus ja armastus kodumaa vastu aina suureneb. Luban Sulle, et kannan kaasas enda
emakeelt ning kavatsen rääkida ka teistele, missugusest imelisest riigist pärit olen.
Üldiselt ei kurda ma oma kodumaa üle. Just siit olen leidnud endale kõige kallimad sõbrad
ja tuttavad. Pean Sind tänama, et muudad kodukandi rahva jaoks turvaliseks ning leiad
rohkem võimalusi meie elu parandada.
158