"Ma Sulle kirjutan..."

Kallis Eesti Vabariik
Kirjutan sulle, sest mind on ära tüüdanud see, mis toimub viimasel ajal meie riigis.
Just nüüd, valimiste eel, on kogu me riik aetud pahupidi. Lubad suuremaid lastetoetusi,
spaade rajamisi, lasteaedade renoveerimisi, kergliiklusteid, julgeoleku tugevdamist. Kuid
milleks anda selliseid lubadusi, kui neid ei täideta? Mida rohkem lapsi peres, seda suurem
toetus, eks? Üritad tõsta meie rahva iivet raha eest? Pered peaksid tegema lapsi nii palju,
kui nad üles jõuavad kasvatada. Raha on võimalik kõigil teenida, seega Sa võiksid siinkohal
lõpetada rahaga survestamise. Kui jätta nüüd raha kõrvale, on siiski kõige tähtsam, et lastele
tagatakse haridus, turvatunne, tervis.
Linnatänavatele on tekkinud liiga palju halli massi, keda ei huvita meie riigi olevik ja
tulevik. Suuremat osa poliitikuid ei huvita rahva heaolu, neile on kõige tähtsam hääle
saamine ning võitmine. Sel aastal on valimisõigus antud ka 16- ja 17-aastastele, tänu sellele
on poliitikud muutunud aktiivsemaks, et saada endale rohkem hääli, riputades
sotsiaalmeedias oma reklaame igale poole ning kirjutades inimestele isiklikult. Eesti
Vabariik, kas oleks võimalik, et ei toimuks enam sellist survestamist, kuna see jätab
inimestele vähem otsustamisvõimalust. Eestile on vaja poliitikuid, kes mõtleksid oma
peaga ning annaksid lubadusi, mida on meie rahvale vaja ning mida suudavad ka täita.
Kahjuks aga ei saada sellest aru, et survestamine tõukab valijaid just valimistest eemale.
Kuigi meie riigis pole kõik parimas korras ja alati ei kuulata rahva arvamust, siis
sellegipoolest, Eesti Vabariik, armastan Sind, sest oled minu kodumaa.
123