"Ma Sulle kirjutan..."

Armas Eesti Vabariik
Kirjutan Sulle, kuna oled jälle sünnipäevalaps. Tegelikult võib öelda, et oled sirgunud
suureks ja tugevaks ning oled astunud välja lapseeast. Hindan Sinu kannatust ja tahet meid
kasvatada ja iga meie saavutuse üle rõõmu tundnud.
Kõik räägivad, et eestlastele on kombeks viriseda iga asja üle, kuid alati see nii ei ole. On
ka inimesi, kes näevad ja üritavad igas asjas näha kasvõi natukenegi positiivset. Üritan ise
olla üks nendest, kuid see ei ole lihtne, kui ümbritseb negatiivne energia. Mina soovin
rääkida headest nähtustest meie riigis.
Sinu loodust jään igatsema iga kord, kui välismaale satun. Võrust Tallinna sõites ääristavad
teed puud ja põõsad, mitte kaubanduskeskused või muud suured asutused. Maakohas elades
mõeldakse küll, et kõigest sellest metsast, mida kodu ümber leida võib, saab üks hetk
villand, kuid kui linnakära sisse elama minna, jääd igatsema seda õhtust vaikust une eel või
pühapäevahommikul, kohvikruus käes, oma terrassil istumist. Mõni, kes on lasteaiast saati
unistanud kolimisest näiteks Ameerikasse või Austraaliasse ning täiskasvanuna selle
unistuse teostanud, tuleb tagasi, sest midagi on elus puudu, midagi, mida ei asenda keegi
peale Sinu, Eesti Vabariik.
Tähtsamaid võimalusi on minu silmis hea hariduse omandamine. Eesti riigis on väga kõrgel
tasemel haridus igas vanuses inimestele, alates lasteaiast kuni pensionieani välja, kui endal
soovi on. Sinule on tähtis, et kõik saaksid hariduse, mis võimaldab hea töö meie riigis.
Kallis Eesti Vabariik, palju õnne sünnipäevaks!
29