"Ma Sulle kirjutan..."

Eestimaa
Tänaval näen ülbeid noori,
maas vedelevaid banaanikoori.
Ühel 13-aastasel sigaret huulte vahel,
titekõht ees teisel kahel
Kolmandal seelik ulatumas püksivööni,
selliseid laaberdamas kuulen hilisööni.
Maxima nurga taga joodikud karjuvad: “Ou, piff, tule siia!”
Ma tahtsin poest ju ainult piima.
Esireas seisame alkoholiletis,
juba 2-aastasel nägu netis.
Kõik on läinud ära Soome,
iga päev aina rohkem joome.
Aga ära muretse, mina ei käi mööda kõrtse.
Mina jään siia, keegi ei saa mind ära viia.
Ja kui äkki ehk kunagi lähengi,
leian tee siia tagasi.
Meie riigi üle saab olla uhke,
mis siis, et meie rahvast ei ole rohkem.
Oleme õnnistatud ilusa loodusega,
seda tuleb täita headusega.
Meil on lõputud metsad ja kaunid rabad,
oleme peaaegu juba 100 aastat vabad.
Oled armastatud, Eestimaa!
133