"Ma Sulle kirjutan..."

Tervist, kallis Eesti Vabariik
Kuidas Teil läheb? Minul läheb tegusalt, alati on midagi teha. Koolis tuleb olla usin ning
kodus tubli abimees. Oman positiivset ellusuhtumist, et elada üle rasked ning teguderohked
päevad. Mida rohkem ma õpin, seda rohkem ma saan. Jutt ei käi rahast ega materiaalsest
väärtusest, jutt käib teadmistest.
Viimastel aastatel on Eesti haridussüsteem arenenud õiges suunas. Koolid muutuvad järjest
tugevamaks ning õpilased arenevad järjest kiiremini. Inimesed loevad rohkem raamatuid
ning uurivad rohkem informatsiooni neid kõnetavate teemade kohta. Kas see pole mitte
tore, armas Eesti? Selle eest tuleb Teid tänada. Kui midagi muuta hariduse valdkonnas, siis
seda, et tõsta kasvatajate ja õpetajate palka, sest just nemad valgustavad noori ning
kasvatavad neist paremad ning hoolivamad inimesed. Nemad laovad tugeva põhja Eesti
Vabariigile.
Kuid mind painab üks teema, mis siin, Eestis, on lausa piinlik – nimelt poliitika. Vabandust,
aga mis toimub meil siin valimiste sildi all? Mida need poliitikud siin lubavad? Poliitikud
ainult lubavad, nad on terve aeg lubanud, aga pole midagi suurt korda saatnud. Neil peaks
olema piinlik just sellepärast, et nad ei suuda Teid, Eesti Vabariik, aidata juhtimisel ja elu
paremaks muutmisel. Mina olen oma eluga hakkama saanud, aga siin on inimesi, kes on
oma eluga hädas. Eesti, mul on Teile üks palve, valige endale sellised poliitikud appi, kes
tõesti aitavad rahval areneda ning Eestit veel paremaks muuta.
Üldiselt olen ma Teiega rahul ning armastan teid väga, kallis Eesti. Tahtsin teile lihtsalt
mainida, mis tõbi võib Teie elujõudu kahandada. Kuid haigused on ravitavad. Meie, Teie
rahvas, armastame Teid, armastage ka Teie meid.
136