"Ma Sulle kirjutan..."

Armas Eestimaa!
Kirjutan Sulle, kuna arvan, et peaksid teadma, mis mul mõtteis mõlgub. Panen Sinu jaoks
need mõtted kirja, et teaksid, kui kallis Sa oled.
Alustuseks mainin, et olen elanud koos Sinuga kõigest 18 aastat, kuid teadmine, et see on
minu kodumaa, teeb meele rõõmsaks. Rõõmsaks esiteks sellepärast, et mulle meeldib Sinu
looduse ilu ning vaikus talveöödel. Pole kuskil kohanud just sellist ilmastikku kui siin.
Teiseks on eriline tunne olla osa Sinu rahvast. Sinu keel, traditsioonid, toidud – need on
peamised põhjused, mis muudavad siin viibimise eriliseks. Võimalus rääkida eesti keeles
on üks peamisi põhjusi, miks mulle meeldib siin elada. Eesti keele kõla on täiesti erinev
teiste keelte kõlast.
Eestimaa, kas Sa tead, kui lõbus on rännata ringi mööda Sinu maad. Eriti suviti. See on
ainulaadne tunne, mida igaüks kogeb omamoodi. Olen käinud mitmetes paikades ning pean
tõdema, et mida kauem ma olen rännanud mööda Sinu teid, seda paremini ma märkan,
kuidas Sinu rahvas on abivalmis ning kokkuhoidev. Isegi võõramaalasele ulatatakse
abikäsi, sest aitamine pole häbiasi. Lõbusaks teeb seiklemise veel looduse ilu. Iga rännaku
käigus olen käinud jalutamas Sinu looduses, avastanud erinevaid huvitavaid kohti ning
kuulanud lindude ja loomade hääli. Ka on olnud olukordi, kus olen eksinud õigelt teelt,
kuid õnneks olen leidnud teise tee, mis viib kohale. Sellised olukorrad muudavadki reisi
huvitavamaks.
Enne kui kirja lõpetan, tahan veel rääkida Sinu rahva edukusest, nii vaimsest kui ka
füüsilisest. Sinu rahvas on enamjaolt haritud. Sinu rahvas on suutnud muuta riigi e-riigiks,
mis teeb nii mõnelegi suuremale riigile silmad ette, kuna nii väike rahvas suudab vapralt
püsida oma arengus suuremate kannul. Loodetavasti jääb see nii olema ka edaspidigi koos
Sinu abiga.
Kõike head, Eestimaa!
261