"Ma Sulle kirjutan..."

Tere, Eesti!
Kirjutan Sulle, sest tulemas on Sinu sajas juubelisünnipäev. Pöördun Sinu poole lihtsa
kooliõpilasena, kes on Sinu pinnal sündinud ja kasvanud. Kuna olen õpilane, siis minu
igahommikuse rõõmu uue päeva üle tapab endiselt taipamine, et taaskord pean kooli
minema. Kuid ilma koolita ei saa – on tarvis saada vajalik haridus selleks, et kindlustada
tulevikuks töö või oskused, mille eest saadavast palgast oleks võimalik ära elada ja peret
kasvatada. Hommikul, söögilaua ääres istudes sööme võileibu ja vestleme omakeskis ning
lahkudes soovime kõike head. Aitäh, Eesti, et oled teinud võimalikuks suhtlemise
emakeeles, et oled kinkinud meile perekonnad ja need üdini eestilikud hommikud.
Kui märkan oma sõpru lähenemas, tuleb mu näole naeratus ning tean, et nad jagavad samu
emotsioone. Sõprade nägemine teeb mu päeva alati mitu korda paremaks, kui see tavaliselt
on. Käisime tantsuseltskonnaga sellel suvel ka Tallinnas tantsupeol ning kui kuulsime, et
ühe ära jäänud peo asemel tuleb Vabaduse platsil omaalgatuslik tantsupidu, kiirustasime
loomulikult kiiresti sinna tantsima. Vabaduse platsil tantsides ja lauldes saime suure
elamuse ja ühtekuuluvustunde eesti rahvaga. Olen lõpmatult tänulik Sulle, Eesti, et oled
kinkinud mulle sõbrad, kelle peale võib alati loota ja kellega koos saab midagi ära teha.
Hea on matkata RMK radadel ja üldse Eesti võrratus looduses – meil on veel metsad, mida
igal pool riikides enam pole. Meie, eestlased, oleme ju metsarahvas, käime metsast abi
palumas või metsaande korjamas. Aitäh Sulle, et lased meil nautida kõiki nelja aastaaega,
mis on kõik erinevalt võrratud ja imelised.
Mul on hea meel elada siin Eestis, kus on imeilus loodus ja eesti keelt emakeelena kõnelev
rahvas. Aitäh Sulle, Eesti, et oled teinud selle kõik võimalikuks.
205