"Ma Sulle kirjutan..."

Kallis kodumaa
Kirjutan, sest rääkida Sinuga otseselt ei saa, aga ma soovin Sulle oma mõtteid edasi anda.
Ükski teine maa ei ole Sinu moodi. Sa oled looduslikult väga rikkalik maa. Sul on metsi,
lagendikke, jõgesid-järvesid. Paljud teised maad saavad sellest vaid unistada. Sul on ka
värske õhk, palju rohelust. Sinuga olen veetnud palju toredaid hetki, näiteks olen käinud
pildistamas ja teinud imelisi pilte päikeseloojangutest ja üldse loodusest.
Sul on oma kultuur, tavad ja kombed. Iga nelja aasta tagant on Sul tantsu- ja laulupeod,
mida mujal maailmas pole. See on kujunenud Sinu rahva traditsiooniks ja loodetavasti
jääbki nii.
Poliitikute arvates on suur probleem rahvaarvu vähenemine. Minu arvates on see rahva
enda valik, kas nad tahavad siin olla või mitte. Muidugi on selle suures osad põhjustanud
madalad palgad ja kõrged maksud. Kuid probleemil on ka hea külg - pole ülerahvastatust
ja ongi rahulikum elada.
Tähtsal kohal on Sinu pinnal kooliharidus. Meil on ülikoolilinn Tartu, mis on täis
entusiastlikke üliõpilasi. Sina võimaldad mulle hariduse, arstiabi, meelelahutuse ja kõike
muud. Sinu kohta öeldakse - vabariik, mis tähendab, et ka Sinu rahvas on vaba, aga tihti
me ei väärtusta seda piisavalt. Mõnedes riikides sellist vabadust ei ole, nagu Sa meile oled
andnud, seda me peame õppima rohkem hindama, hoidma ja väärtustama.
Olen kuulnud, kuidas inimesed torisevad siinse kliima üle. Mulle meeldib, et Sul on neli
aastaaega, sest paljudes teistes maades on neid vaid kaks - külm ja soe periood. Muidugi,
need aastaajad võiksid üksteisest pisutki erineda, et saaks ikka vahet teha: suvel võiks päike
paista ja soe olla, mitte vihmane ja pilvine; talvel võiks olla rohkem lund olla ja vähem pori.
Kõike paremat ja edu edaspidiseks!
227