"Ma Sulle kirjutan..."

Kallis Eesti Vabariik
Soovin Sind kogu südamest tänada, et oled pakkunud mulle ilusa kodu ja rahuliku elu. Olen
elanud siin kogu oma senise elu ega suudaks mõeldagi teisest riigist, kus oleks soovinud
enda lapsepõlve veeta. Parim tunne on meenutada, kuidas väiksena veetsin aega ilusates
Eesti metsades ja käisin raksus suurtel hernepõldudel.
Sa oled andnud oma inimestele ilusad valged jõulud, päikesepaistelise ja sooja jaanipäeva,
piltilusa värvilise sügise ning kauni rohelise kevade. Usun, et kõik eestlased saavad
nõustuda, et meil on siin rahulik elu. Meil pole maavärinaid, tornaadosid ega teisi
looduskatastroofe. Ka inimesed on rahulikud, võib-olla vahel liigagi rahulikud. Sa oled
täpselt parajal määral jäänud iseendaks, säilitades enda kombeid ja uskumusi, kuid samas
piisavalt koos teiste riikidega edasi arenenud. Sinu traditsioonid, näiteks laulu- ja
tantsupidu, elavad siiani ja kindlasti kestavad ka edasi. Need ongi hetked, mis tekitavad
meis ühtse tunde ja vajadusel meenutavad, kui hea riik Sa oled ja miks me peaksime Sind
hoidma ja väärtustama.
Paljude mujal riikides elavate eestlaste unistuseks on süüa Eesti toitu. Ka mina jääks mujal
elades igatsema imemaitsvaid Kalevi komme ja traditsioonilist musta leiba. Ma ei saa Sulle
lubada, et mina jään, küll aga saan öelda, et tulen tagasi. Armastus kodu vastu suureneb
alati kuskil mujal olles. Olgu seal nii hea, kui on, kuid koju tagasi jõudmine on alati parim
tunne. Seepärast saangi kindel olla, et mina alustan ja lõpetan enda elu Eestis. Luban Sulle,
et eesti traditsioonid ja eesti keel on ja jäävad alati minuga ja ma kannan neid edasi rõõmu
ja austusega.
149