"Ma Sulle kirjutan..."

Eestile
Mul on hea meel, et Sa juba 100-aastaseks saad. Mõelda vaid – Sa oled juba ühe sajandi
iseseisev riik olnud ning jätkad selleks olemist. Kangesti oleksin ma tahtnud Sinu esimesel
sünnipäeval olla. Just nimelt Sinu esimene sünnipäev, sinu iseseisvumine oli see, mis
ühendas meid, eestlasi, üheks rahvaks. Muidugi olime me eestlased sünnist saadik, kuid
peale seda, kui kuulutasid end iseseisvaks, teadsime, et oleme õed-vennad. Mitte miski ei
tundunud enam võimatuna ega tundu ka nüüd sada aastat hiljem. Aasta-aastalt oled Sa
liikunud paremuse suunas ning jätkad selles suunas liikumist. Mina usun, et Sind ootab
helge tulevik, kui jätkad samas suunas, samas vaimus. Kui mõelda, kuhu oled Sa jõudnud
nende saja aastaga, näen vaimusilmas, kuhu viivad Sind järgmised. Kindlasti jätkad Sa tööd
eestlaste heaolu nimel, tagad võrdsuse ning hoiad meid koos, nii nagu oled Sa meid
siiamaani hoidnud. Olen tänulik kõige eest, mis Sa mulle võimaldanud oled, isegi siis, kui
teinekord sellest väheks jääb. Ma tean, et Sa annad endast parima ning näed vaeva sellega,
et minul ja teistel eestlastel oleksid paremad elutingimused ning võimalused ning ma hindan
seda kõrgelt. Kui läheb õnneks, veedan oma päevad elu lõpuni Sinu riigis, kasvatan siin
üles oma lapsed ega isegi piilu teisi riike. Kuid tea, et mis iganes ka ei juhtuks, ükskõik
kuhu elu mind viib, kus riigis ma end tulevikus elamas leian, Sa elad siiski südames. Sa
oled ning jääd minu kodumaaks.
125