Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

6.7.1 HIV/ AIDS
HIV (ingl. keeles Human Immunodeficiency Virus) on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis põhjustab
AIDS-i. HI-viirus ründab ja hävitab inimese kaitse- ehk immuunsüsteemi, mis kaitseb organismi erinevate
haiguste eest. Inimene võib kanda viirust aastaid ja tunda ennast tervena, enne kui tal hakkavad kujunema
haiguslikud nähud ja kujuneb välja AIDS. Kuigi HI-viiruse vastu ei ole leitud vaktsiini ja seda ei saa organismist
välja ravida, loetakse tänapäeval HIV-d krooniliseks haiguseks, kuna viirusevastase raviga on võimalik AIDS-i
väljakujunemist kümneid aastaid edasi lükata.
HIV- positiivne on HI-viirusega nakatunud inimene.
AIDS (ingl. keeles Acquired Immunodeficiency Syndrome) on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom,
mida põhjustab HIV. AIDS ehk HIV-tõbi on HIV-nakkuse lõppstaadium. AIDS-i väljakujunemisel ei suuda
inimese kaitsesüsteem enam oma ülesannet täita, organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele
haigustekitajatele, arenevad erinevad nakkushaigused (nt tuberkuloos, kopsupõletik) ja pahaloomulised
kasvajad.
AIDS-i ravitakse viirusevastaste ravimitega, mis lükkab edasi haiguse süvenemise. Praegu ei ole olemas
ravimeid, mis raviks HI-viirusest kahjustatud organismi, ja seetõttu lõppeb AIDS surmaga.
Kuidas HIV levib?
Kuigi HI-viirust leidub peaaegu kõigis HIV-ga nakatunud inimese keha kudedes, levib viirus ühelt inimeselt
teisele ainult vere (ka menstruatsioonivere), seemnevedeliku ehk sperma (ka eelsperma),
tupevedeliku ja rinnapiima kaudu ning ainult siis, kui HIV-positiivse inimese eelnimetatud
kehavedelikud satuvad terve inimese vereringesse. Sissepääs teise inimese vereringesse toimub tupe,
päraku, peenise, naha või limaskestade vigastuste või haavade kaudu.
HIV levib peamiselt:
1.Seksuaalsel teel. HIV levib seksuaalselt kaitsmata seksuaalvahekorras HIV-ga inimesega
• tupe- ehk vaginaalseksi;
• suu- ehk oraalseksi;
• päraku- ehk anaalseksi ajal.
2. Otsesel kontaktil HIV-nakatunud verega, näiteks:
• ühiste nõelte ja süstalde kasutamisel narkootikumide, ravimite, jms. süstimisel;
• HIV-ga inimese kehavedelikega kaetud nõelte jm meditsiiniliste vahenditega intiimsel kokkupuutel
(näiteks kutsetöö käigus);
• nakatunud vere ülekandel või organite siirdamisel (tänapäeval nullilähedane, sest kogu doonorveri ja
doneeritud organid läbivad testimise HIV suhtes).
3. HIV-positiivselt emalt lootele või vastsündinule raseduse ajal, sünnitamise käigus või rinnapiimaga
toitmisel.
NB! HI-viirus ei suuda väljaspool inimese organismi elada ja paljuneda. HIV ei levi õhu ja vee kaudu, seetõttu
ei ole võimalik HIV-d saada kodu-, töö- või koolikeskkonnas ning ühistranspordis olles. HIV ei levi pisarate,
higi, uriini või sülje kaudu, seetõttu ei saa seda ka käteldes, kallistades, suudeldes, aevastades, köhides, sääse
või mõne muu putuka nõelamisel.
HIV ei levi:
• kasutades üldkasutatavaid töövahendeid – töö- või koolilaudu, toole, arvutit, telefoni;
• kasutades ühiseid ruume – HIV-d ei saa WC-potilt, kraanikausist, paberirullist, kätekuivatist, basseinist,
saunast, riietest;
• kasutades ühiseid joogi- ja toidunõusid ning söögitegemisvahendeid;
• kätlemisel, puudutamisel, kallistamisel või musitamisel, kuna HIV ei levi pisarate, higi või sülje kaudu;
• HIV-ga inimesega koos sporti või trenni tehes jne;
• ka doonorina verd andes ei ole võimalik HIV-i saada.
On levinud valearusaam, et HIV puudutab vaid kitsast riskirühma (nt süstivad narkomaanid, prostituudid
jne). HIV võib ohustada kõiki, kes käituvad riskivalt oma tervise suhtes. Välimuse põhjal ei saa otsustada, kas
inimesel on HIV või mitte. Viiruse olemasolu organismis on võimalik kindlaks teha testimise abil.
HIV-testi on võimalik teha pere- ja eriarsti juures, noorte nõustamiskeskustes, AIDS-i ennetuskeskuses,
AIDS-i nõustamiskabinettides. Testimine on vabatahtlik ja tasuta. HIV-i eest on ennast võimalik kaitsta. Vt
teema „Turvaseks”.
106
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele