Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

6 Seksuaalkasvatus
6.1 Seksuaalkasvatuse eesmärgid ja
põhimõtted ning olulised teemad
Seksuaalkasvatuslikuks tööks sobivad hästi õppemeetodeid, mis on noortele kergemini vastuvõetavad ning
mis hõlbustavad oluliste seksuaalkasvatuslike teadmiste ja oskuste edastamist. Ka kaasaegsed õpetamise
teooriad toetavad kaasavate meetodite nagu ajurünnak, rollimäng, rühmatöö, arutelu ja teiste aktiivmeetodite
kasutamist. Aktiivtööd võimaldavad juhendajal saada noortega kergemini kontakti, mõista neid paremini, luua
avatud ja turvaline keskkond õppimiseks.
Järgmises peatükis on selgitatud seksuaalkasvatuse eesmärke ning põhimõtteid ja toodud valik aktiivtöödest,
mis sobivad kasutamiseks seksuaalkasvatuslikus töös avatud noortekeskustes.
Käesoleva käsiraamatu seksuaalkasvatusliku peatüki lähtekohaks on seksuaalkasvatus, mis keskendub
noore inimese arengule, seksuaalsele küpsemisele, inimsuhetele ja tervisele. Seksuaalharidus toetab isiksuse
turvalist seksuaalset arengut; toetab seksuaalsusega seotud isiklike väärtushinnangute kujunemist; arendab
sotsiaalseid toimetulekuoskusi riskikäitumise ennetamiseks.
Laiapõhjalise seksuaalhariduse eesmärgid:
1. Toetada isiksuse turvalist seksuaalset arengut, seesmist eneseväärtustamist ja soovi oma tervise eest
hoolt kanda.
2. Anda teadmisi – head ja faktidel põhinevad teadmised arengust, tervisest, haigustest, oma seksuaal- ja
reproduktiivõigustest ja abisaamise võimalustest.
3. Kujundada avatud ja positiivseid hoiakuid ja väärtushinnanguid (enesest ja teistest lugupidamine,
mittehinnanguline suhtumine, vastutusvõime, positiivne hoiak seksuaaltervise suhtes).
4. Arendada toimetulekuoskusi.
Seksuaalkasvatuse põhimõtted:
Olulised põhimõtted, mida tuleb silmas pidada seoses seksuaalkasvatusega avatud noortekeskustes, on
järgmised 125, 126 :
1. oluline on noorte seksuaalsete õiguste aktsepteerimine;
2. oluline on keskenduda noorte seksuaalse arengule, seksuaalharidus peab olema eakohane;
3. seksuaalharidus peab olema positiivselt edastatud;
4. teadvustada tuleb soohoiakute mõju poiste ja tüdrukute arengule ja seksuaalkäitumisele;
seksuaalhariduse teemasid käsitletakse nii poistele kui ka tüdrukutele ühtseid põhimõtteid järgides,
soovitavalt segarühmas;
5. seksuaalhariduses peab olema selge keskne sõnum;
6. seksuaalharidus peab olema järjepidev;
7. seksuaalharidus peab edastama sama sõnumit erineval metoodilisel moel ;
8. kesksel kohal seksuaalhariduse edastamisel noortele on aktiivõppemeetodid.
6
6.1.1 Kuidas rääkida seksuaalsusest?
Seksuaalhariduslike aktiivtööde läbiviimisel ja rääkides seksuaalteemadel tuleks alustada identiteediga
seonduvast, kuna see on kõige alus. Seega ka kõige suurem osa püramiidist. Esialgu peaks rääkima noori
huvitavatest küsimustest nagu: kes ma olen, kust ma tulen? Väga olulisel kohal on rääkida noortega
armastusest, tunnetest, nende väljendamisest, väärtushinnangutest, suhetest. Teiseks tuleks noortega
rääkida füsioloogiast ehk nö füüsilisest poolest – teisisõnu olulised on teadmised inimese füsioloogiast ja
anatoomiast, seksuaalsusest, seksuaalorganitest ning erinevustest ja sarnasustest.
Viimase osana seksuaalsusest rääkides on hea käsitleda tagajärgi nagu haigused, soovimatu rasedus vm.
Selleks, et jõuda püramiidi tippu, tuleks alustada püramiidi vundamendist.
125 Braeken D, Shand T, de Silva U. (2010). IPPF framework for comprehensive sexuality education (CSE). From choice, a world of possibilities. London:
IPPF
126 Kagadze M, Kiivit R, Kull M, Part K.(2005). Seksuaalkasvatus. II ja III kooliaste. Õpetajaraamat. Tallinn: Tervise Arengu Instituut
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 85