Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

korduvad enesevigastused viitavad vaimse tervise probleemidele.
Kuidas aidata noort, kes ennast vigastab:
Enesevigastamise puhul võib proovida aidata noorel leida sellele alternatiive. Hea oleks koos noorega
kirja panna nimekiri alternatiividest ning kui tuleb soov ennast vigastada, siis saab ta proovida teha midagi
sealt nimekirjast enesevigastamise asemel. Noored on öelnud, et kõige paremad alternatiivid on:
• peksukoti löömine, et välja lasta viha ja frustratsiooni
• jääkuubikute käes hoidmine
• välja jalutama minek
• ükskõik milline füüsiline tegevus, trenn
• mõtete ja tunnete üleskirjutamine ja pärast nende puruks rebimine
• päeviku või blogi pidamine
• sõbraga rääkimine
• millegi loomine, nt kunstiga tegelemine
• eneseabi lehekülgede või foorumite külastamine
78, 79, 80
• pastaka või vildikaga nahale joonistamine kohta, kust muidu ennast vigastaks.
Ära karda abi küsida. Kui sulle tundub, et nooruk võib olla endale ohtlik, pead sa pöörduma professionaalide
poole, isegi kui ta on palunud sul seda mitte teha. Loe täpsemalt alapeatükist „Mida teha, kui sa näed, et
noorukil on vaimse tervise probleemid?“
4.3.10 Suitsiidaalsed mõtted ja suitsiid
Suitsidaalsed ehk enesetapumõtted mõtted on osa normaalsest arenguprotsessist lapse- ja teismeliseeas,
nagu ka eksistentsiaalsete probleemidega tegelemine ja püüd aru saada elust, surmast ning elu mõttest.
Suitsidaalsed mõtted muutuvad ebanormaalseks, kui teismelise jaoks näib nende realiseerimine ainsa
võimalusena raskustest pääsemiseks. Siis on risk suitsiidi või suitsiidikatse toimepanemiseks tõsine.
Termin suitsiid viitab inimese enda sihilikule ja teadlikule tegevusele, mis lõpeb surmaga. Enesetapukatse on
surmaga mitte lõppev tahtlik tegevus, mille puhul inimene ilma teiste sekkumiseta vigastaks või mürgitaks
ennast. Suitsiidiprotsess areneb aja jooksul järk-järgult. See algab traumeerivast elusündmusest või kujuneb
olukorrast, millest ei tundu olevat väljapääsu. Järgneb meeleheide ja lootusetus, mis jõuab välja surmasoovini.
Edasi tulevad suitsiidimõtted. Järgnevad suitsiidikatsed ja halvimal juhul toimub suitsiid.
Reeglina annab suitsidaalne inimene ümbritsevatele korduvalt märku oma elamise valust ja rahuldamata
vajadustest. Need märguanded võivad olla otsesed (noor ütleb välja, et ta soovib ennast ära tappa) või kaudsed
(otsib infot enesetapu võimaluste kohta), verbaalsed (räägib surmast ja elu mõttetusest) või mitteverbaalsed
(lõpetab seni olulised suhted või tegevused, teeb ettevalmistusi elust lahkumiseks). Mida konkreetsem on
mõte, seda suurem on suitsiidi tõenäosus. Tõsine mõte omab plaani, kuidas see ellu viia, ja teadmist, millal
enesetapp toimub. Kõrvalseisjate võimuses peaks olema neid märguandeid tähele panna, nendega tegelikult
edastatav sõnum välja lugeda ning adekvaatselt tegutseda.
Kuidas aidata suitsidaalset noort:
• Küsi tulevikuplaanide või selle kohta, kuidas tulevik tundub.
• Küsi otse: Kas sa mõtled enesetapust?
• Ära hakka noort ümber veenma, vaid lase tal muret jagada.
• Leia kohe võimalus saada noorel perearsti või lastepsühhiaatri vastuvõtule või haigla
erakorralise meditsiini osakonda.
Kohene, kindlameelne ja otsustav sekkumine võib päästa nende elu. 81, 82 Loe ka alapeatükki „Mida
teha, kui sa näed, et noorukil on vaimse tervise probleemid?“
78 The truth about self harm... for young people and their friends and families. (2006) Camelot Foundation & Mental Health Foundation.
79 Worried about self-injury? (2005) YoungMinds.
80 Hands on Scotland: A Toolkit of helpful responses to encourage children and young people’s emotional wellbeing. Selfharm. http://www.
handsonscotland.co.uk/
81 Enesetappude ennetamine: abiks õpetajatele ja muule koolipersonalile. Juhendmaterjal. (2008). Saku: Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia
Instituut
82 Tall, K. (2009). Sissejuhatus suitsidoloogiasse. Tartu: Tartu Ülikool.
50
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele