Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

6.2 Suguelundite ehitus ja talitlus
6.2.1 Naise suguelundite ehitus ja talitlus
Välimised suguelundid on suured ja väikesed häbememokad, kõdisti ja tupeava. Häbemekink kattub
murdeeas häbemekarvadega. Karvastik võib olla erineva värvuse ja tihedusega. Suured häbememokad
– häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured
häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega.
Väikesed häbememokad asuvad suurte häbememokkade vahel ja ümbritsevad tupeesikut. Nad on kaetud
limaskesta meenutava roosa nahaga.
Kõdisti ehk kliitor asub väikeste häbememokkade eesmises kokkupuutekohas. Kõdisti on väga tundlik
ja mängib naise seksuaalse erutuse tekkes tähtsat osa. Kõdisti ja tupeava vahel paikneb kusitiava, mille
kaudu väljub kehast uriin. Tupeava on tupe väline avaus kehapinnal. Tupeavas asuv neitsinahk on veniv
tupe limaskesta volt, mis katab osaliselt tupeavaust ja venitub või rebeneb esimese seksuaalvahekorra ajal.
Neitsinaha venimine ei põhjuste reeglina valu ega vereeritust, harva võib see endaga kaasa tuua vähese
vereerituse. Naine saab oma välissuguelunditega tutvuda, kasutades peeglit.
Seesmised suguelundid
Tupp on ~10 cm pikk, torujas elund, mis jääb emakakaela ja tupeava vahele. Tupp on väga elastne, seetõttu
saab tupp vahekorra ja sünnituse ajal oluliselt avarduda. Tupp ja emakakael toodavad valgevoolust, mis aitab
säilitada tupe loomulikku keskkonda. Täiskasvanud naise emakas on pirnikujuline, umbes 7 cm pikk ja 5
cm lai. Emakas areneb raseduse ajal loode. Emakas on seest vooderdatud emaka limaskestaga, millest osa
väljub koos verega menstruatsiooni ajal.
Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse,
väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps.
Munajuhad on peened umbes 10 cm pikkused torud, mis ühendavad emakat munasarjadega. Munaraku
viljastumine toimub munajuhas.
Munasarjad on naise sugunäärmed, mis asuvad munajuhade otste läheduses. Munasarjadel on kaks peamist
ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e. naissugurakud ja seal toodetakse naissuguhormoone.
Naissuguhormoonide toimel kujuneb tüdrukul naiselik kehakuju, arenevad rinnad ja suguelundid, tekib
valgevoolus, samuti hakkavad munasarjades igal kuul küpsema munarakud ja algavad menstruatsioonid.
Menstruatsioonid algavad 10.–16. eluaasta vahel ja kestavad ligikaudu 50. eluaastani. Murdeeast alates
valmib igal kuul üks munarakk ja samal ajal pakseneb emaka limaskest. Küps munarakk eraldub munasarjast
~14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni – seda nimetatakse ovulatsiooniks – ja liigub piki munajuha
emakasse. Juhul, kui viljastumist ei toimunud, väljub hukkunud munarakk koos emaka limaskesta pindmise
kihiga menstruatsiooni ajal emakast.
Kui munarakk viljastub, siis oodatavat menstruatsiooni ei järgne. Viljastatud munarakk kinnitub emaka
limaskestale ja hakkab arenema rasedus. Kui munasarjades hakkavad valmima munarakud, siis on tüdruku
keha suguküps, st ta võib rasestuda, kui ei kasuta seksuaalvahekorra ajal rasestumisvastaseid vahendeid.
6.2.2 Mehe suguelundite ehitus ja talitlus
Mehe välissuguelundid on peenis ja munandikott, seesmised suguelundid on munandid, munandimanused,
seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre.
Peenis e. suguti koosneb peenisepeast ja peenisekehast. Peenisepea on väga tundlik ja see on kaetud
veniva eesnahaga, mida saab tõmmata üle peenisepea. Eesnahal on kaitsefunktsioon. Eesnaha alumisel küljel
asub eesnaha kida, mis võib vahekorra ajal venituda ja rebeneda, tekkiv väike vereeritus möödub tavaliselt
iseenesest.
Peenisepea servas asuvad väikesed valged valutud moodustised, mis sarnanevad rasunäärmetega. Peenisepea
tipul avaneb kusitiava. Peenisel on täita kaks ülesannet: urineerimine ja seks. Kui suguti on jäigastunud, pole
urineerida võimalik, sest kusiti ja põie vahel on ühendus suletud. Erektsioonid toimuvad mehel igas eas, seda
nii vanadel meestel kui ka väikestel poistel.
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 93