Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

• Eesmärkide seadmine ja kokkulepete tegemine – grupiliikmete toetamine konkreetsete ja saavutatavate
eesmärkide seadmisel.
• Tegevuste rakendamine eesmärkide saavutamiseks 26, 27, 28 .
1.2.4 Enesekehtestamine
Sageli tuleb ette olukordi, kus mitte noorukil ei
ole probleem, vaid hoopiski noorsootöötaja ise on
häiritud. Sagedased reaktsioonid segamistele on
valjuhäälne „Ära tee!“, „Lõpeta ära!“ Paraku ei ole
sellistest ütlemistest palju kasu. Eriti teismeliste puhul
võib taoline korralekutsumine hoopis vastupanu esile
kutsuda. Noored katsetavad vahel, kui kaugele nad
mõne täiskasvanu viia suudavad. Samuti ei tunne nad
austust täiskasvanute vastu, kes suhtuvad lastesse
üleolevalt ja kasutavad ähvardusi. Vahel tuleb olla küll
karm, kuid proovida võiks ka kehtestavaid minasõnumeid.
Kehtestav mina-sõnum ütleb teisele, mis tema
käitumises on häiriv, mittesallitav, segav ja mis
takistab mind vajaduste rahuldamisel. Kehtestav
mina-sõnum toimib siis, kui seda öelda siiralt. Oma
tunnete väljendamisega ei maksa üle pingutada („Ma
lähen täiesti hulluks“ jm), kuid neid ei pea ka varjama.
Kehtestav mina-sõnum ei toimi alati esimese hooga.
Vahel tuleb sama asja mitu korda öelda. Vahel tuleb ka pikemaid jutuajamisi pidada. Eks ikka selleks, et
suhet noorega lähedasemaks muuta ning seeläbi koostööd saavutada. Suhte loomisele aitab kaasa aktiivne
kuulamine.
Kehtestav mina-teade on 3-osaline:
1. Mittesallitava käitumise kirjeldus (hinnanguvaba ja mittesüüdistav kirjeldus selle kohta, mida teine
täpselt ütles või tegi).
2. Käitumise konkreetne käegakatsutav mõju mulle (kuidas teise mittesallitav käitumine tegelikult mulle
mõjus ja minu vajaduste rahuldamist takistas)
3. Mõjuga seostuvad tunded (tunded selle mõju suhtes, mida teise mittesallitav käitumine tekitas)
Efektiivse kehtestava mina-sõnumi mõju:
1. Tekitab muutuse teise käitumises.
2. Säilitab nooruki enesehinnangu, sest ei kõla nii ründavalt kui käsklused, sildistamised, ähvardamised
jne.
3. Säilitab suhte hea kvaliteedi. Kui ma olen ennast avanud ja selgelt väljendanud, siis noor tunneb, et
temast peetakse lugu ja vastab õige pea samaga. Raske on ka vastu vaielda sellele, mida keegi väidab
end tundvat.
4. Suurendab noore iseseisvust. Kui ma annan teada, mida ma tunnen ja kogen, siis on teisel inimesel
võimalik ka sellega arvestada. Mina-sõnum on pigem koostööle kutsuv kui ründav.
Miks sina-sõnumid ei toimi?
• Ei sisalda teateid MINU kogemustest ega tunnetest.
• Sina-sõnum põhjustab vastupanu, sest ta on alandav ja sageli ka vaenulik. Isegi kui meil ei ole plaanis
midagi halba öelda, kõlab sina-sõnum ikkagi ründavalt.
• Sina-sõnum puudutab enesehinnangut ja seda pidevalt kasutades muutub noore minapilt
negatiivsemaks.
• Sina-sõnum kahjustab suhteid. Keegi ei taha tunda ennast alandatuna.
• Piirab noore võimalust omaalgatuslikult probleemi lahendada või käitumist muuta, sest ta ei mõista,
miks tema käitumine sind häirib.
• Sina-sõnum ei kutsu noort koostööle 29 .
26 Õpilase seksuaaltervis: tegevusjuhend kooli tervishoiutöötajale. (2007). Tallinn: Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Haigekassa, Eesti Õdede Liit.
27 Järv-Mändoja, K., Käesel, K., Pill, E., Riis M. (2008) Vaimse tervise probleemide märkamine ja ennetamine koolis. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.
28 Grupinõustamine: teooria ja praktika. (2010). Tallinn: Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus.
29 Järv-Mändoja, K., Käesel, K., Pill, E., Riis M. (2008) Vaimse tervise probleemide märkamine ja ennetamine koolis. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 15