Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

4.5.5 Ma soovin sulle õnne ja kõike head!
Eesmärk: Osalejad teavad, milline mõju meie enesetundele on positiivsel mõtlemisel ja suhtlemisel
Vahendid: Tahvel
Aeg: u 30 minutit
Kellele: Sobiv noortele alates 10. eluaastast. Grupp võiks olla suur.
Protsess: Tegevusi võiks alustada, rääkides üleüldiselt tasakaalus mõtlemisest, mõtlemisvigadest ning
nende mõjust inimese enesetundele. Kui mõelda ja öelda välja positiivseid mõtteid nii enda kui
teiste kohta, saab samm-sammult tekitada positiivset muutust nii endas kui ka teistes.
Et seda näitlikult illustreerida, tuleb öelda grupile, et teeme ühe kiire eksperimendi. Selle
tegemiseks:
• Jaga grupp numbrite lugemisega kaheks. Küsi “number ühtedelt” – milline on sinu tuju
hetkel skaalal 1-10, kus 1 on “väga halb” ja 10 on “väga hea”. Kirjuta numbrid järjest tahvlile.
• Nüüd küsi “number kahtedelt” sama küsimus ja kirjuta jälle tulemused tahvlile.
• Nüüd kutsu “number ühed” ruumist välja. Ukse taga ütle neile lihtsalt, et nad ootaksid seal
vaikselt veidi aega ning nad kutsutakse varsti sisse tagasi.
• Nüüd mine tagasi ruumi ja ütle “number kahtedele”: “ma soovin teile õnne ja kõike head!”.
Tavaliselt selle peale naerdakse. Nüüd palu neil tõusta püsti ning igaühel minna viie inimese
juurde, vaadata neile silma, suruda kätt (võib ka kallistada) ning öelda “ma soovin sulle
õnne ja kõike head!”. Selle tegevusega on tavaliselt probleeme, tuntakse ennast kohmetult
ja itsitatakse. Kui sellega on lõpetatud, siis palu öelda kõigil kooris “soovime kõigile õnne
ja kõike head!”.
• Nüüd kutsu “number ühed” tagasi ruumi. Küsi mõlemalt grupilt uuesti numbrid nende tuju
kohta ning kirjuta tahvlile eelmiste numbrite juurde. Mis juhtub, on see, et üksteisele head
soovimine tõstab teise grupi numbreid, kusjuures esimese grupi numbrid tavaliselt eriti ei
muutu.
• Peale seda tõstata arutelu selle kohta, mis juhtus ning kuidas tõepoolest positiivsus ja teiste
märkamine ning heade sõnade ütlemine inimesi mõjutab.
Näpunäited: Lihtsam versioon sellest harjutusest on selline, kus gruppe ei jaotata kaheks, vaid viiakse
läbi kõigiga koos. Kõigepealt tuleb küsida tuju kohta ning kirjutada numbrid üles. Seejärel tuleks
läbi viia harjutus üksteisele heade soovide tegemisega. Pärast seda tuleks uuesti küsida, millises
tujus inimesed on, ning numbreid võrrelda. See variant on parem ka siis, kui grupp ei ole piisavalt
suur, et seda kaheks jagada.
4.5.6 Positiivsete mõtete flaierid
Eesmärk:
Osalejate enesehinnang tõuseb, osalejad
teavad, kui oluline on positiivne tagasiside
Vahendid: Igale osalejale kirjutusvahend (markerid,
viltpliiatsid, pastakad), üks paberileht (võib
olla värviline), üks või kaks kirjaklambrit
Aeg:
Kellele:
Protsess:
tagakülg
tagakülg
sisekülg
esikülg
u 30-60 minutit
Sobiv noortele alates 10. eluaastast
Jaga välja kirjutusvahendid, paberilehed
ning kirjaklambrid.
Palu osalejatel paberileht murda kolmeks
võrdseks osaks ning dekoreerida esikülg
enda maitse järgi, kirjutades sinna oma
nime.
Seejärel palu neil avada flaieri sisekülg ning
loe neile ette küsimused, mida sinna peaks kirjutama. Igale küsimusele peaksid nad kirjutama
vastuse iseenda kohta. Rõhuta, et nad võivad kirjutada ükskõik mida, sest keegi teine seda ei näe
– peaasi, et tekst on positiivne.
Küsimused (~10) pane kokku vastavalt grupile sellised, et need paneks osalejaid kirjeldama häid
omadusi endas. Näiteks võib kasutada järgmisi küsimusi:
• minu parim iseloomuomadus
• minu kõige uhkem hetk
• minu lemmiktegevus
• mingi tegevus, mis tuleb mul hästi välja
• miks ma oma sõpradele meeldin
Nüüd palu neil sisekülg klambritega sulgeda ning saata flaier edasi järgmisele inimesele.
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 55