Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

noortega rahulikult ning kasuta pidevalt probleemilahendusoskusi, et ka nemad neid õpiksid.
• Küsi abi. Kui nooruki ärevus segab tema igapäevast toimetulekut, läheb hullemaks või põhjustab talle
suurt stressi, soovita tal pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole 69 . Loe täpsemalt alapeatükist
„Mida teha, kui sa näed, et noorukil on vaimse tervise probleemid?“
4.3.5 Viha
Viha on väga tavaline emotsioon, mida kõik inimesed vahel tunnevad. Me saame vihaseks, kui oleme stressis,
pettunud või tunneme, et mingi asi on ebaõiglane – ja see on täpselt samamoodi ka noorte puhul. Viha tundmine
on sama loomulik nagu rõõmu ja kurbuse tundmine ja kui see juhtub vahetevahel, siis pole selles midagi halba.
Me kipume viha nägema halvana või seda koguni kartma, kuna sellel on mõnikord plahvatav iseloom. Mõned
inimesed üritavad tänu sellele viha täiesti vältida, mis tihti viib aga hoopis tõsisemate probleemideni.
Viha võib varieeruda kergest ärrituvusest kuni raevuhoogudeni, vihapurseteni ja füüsilise vägivallani.
Viha võib lõhkuda inimsuhteid ning põhjustada vägivaldset käitumist – see võib olla enda vastu suunatud
(enesevigastamine) või väljapoole suunatud (kiusamine). On tähtis, et noored õpiksid oma viha väljendama
konstruktiivselt ja tunneksid, et neid kuulatakse.
Kõik inimesed tunnevad viha erinevalt. Mõned inimesed vihastavad tihti, aga nende viha ei kahjusta nende
ega teiste inimeste heaolu. Mõned inimesed kogevad viha aga väga intensiivselt ning see võib mõjutada nende
igapäevaelu.
Kuidas aidata noorel vihaga toime tulla:
Vihaga toimetulekuks on mitmeid erinevaid viise. Võid anda noorele järgmisi soovitusi, mida teha, kui ta
hakkab vihaseks muutuma:
• Võta aeg maha. Mõtle, mis sind vihale ajab ning kuidas võiksid sellega toime tulla. Isegi tülitsedes ei
ole kunagi liiga hilja püüda hingata sügavalt sisse ning võtta aeg maha. Kui sul on tekkinud kellegagi
tüli, võite kokku leppida, et jätkate vestlust mõnel muul ajal, kui mõlema tunded on maha jahtunud.
• Loe kümneni, enne kui midagi teed. Püüa oma keha lõdvestada ning sügavalt sisse ja välja
hingata. Sügava sisse-väljahingamisega saad oma südame tööd aeglustada, mis omakorda võimaldab
rahuneda ja lasta tunnetel settida.
• Püüa vaadata olukorda teisest vaatenurgast. Võib-olla ei ole kõik nii nagu esialgu tundus? Kas
ka sinu sõber näeks olukorda samamoodi? Kujutle, mida su sõber võiks sulle sel hetkel öelda, ning
anna endale sama nõu.
• Eemaldu mõneks ajaks ärritavast situatsioonist. Kui tunned vajadust midagi lüüa, ela ennast välja
näiteks lüües patja või midagi muud pehmet. Kui võimalik, võid proovida karjuda, kui sa ei sega sellega
teisi inimesi. Võid ka patja karjuda, et enda sees olevast pingest vabaneda. Püüa mõtteid olukorrast
eemale saada, lugedes ajakirju, lahendades ristsõna, kuulates muusikat või minnes jalutama. Püüa
tunded endast välja saada neid paberile kirja pannes või tegele mõne teise loova tegevusega nagu
näiteks joonistamine.
• Suuna energia liikumisse. Näiteks spordi tegemisse või muusse füüsilisse tegevusse.
• Püüa oma tundeid väljendada ennast kehtestaval (mitteagressiivsel) moel – et ennast kehtestada,
tuleb esmalt endale selgeks teha oma vajadused ja see, kuidas neid vajadusi saavutada teistele liiga
tegemata. Ütle teistele, et sa tunned ennast vihasena ning miks sa nii tunned, räägi selgelt ja aeglaselt,
70, 71
räägi endast ja enda tunnetest (mitte teiste vigadest), räägi enda soovidest (mitte nõudmistest).
4.3.6 Šokk
Noorukiikka kuuluvad mitmesugused noorukilt kohanemist nõudvad muudatused ja kriisid. Elurutiini
muutus ja sotsiaalne ning füüsiline küpsemine käib nooruki elu juurde ja on kõigile mitmete normaalsete
kriiside allikaks. Kui aga muutusest kujuneb nooruki jaoks subjektiivselt tajudes talumatu olukord, on tegu
kriisiga. Isegi positiivsed ja ootuspärased sündmused võivad kujuneda kriisideks. Näiteks algkoolist põhikooli
minek võib mõnele noorele olla väga raskeks muutuseks. Psüühiliselt üle jõu käiv olukord on sageli seotud
äkilise surmaohu või -hirmu, tugeva abitusetunde või kehalise puutumatuse rikkumisega. Sellised sündmused
on näiteks raske kehaline haigus, mitmesugused õnnetused, füüsilise või seksuaalse vägivalla läbielamine.
Šokiperiood algab kohe, kui vallandav sündmus juhtub, ja kestab paarist minutist mõne päevani. Kriisi läbielaja
ei suuda tavaliselt veel juhtunut mõista ja võib-olla isegi eitab seda. Ta võib käituda temale loomuvastaselt ja
69 Carney, S. (2007). Helping teens cope with anxiety: working with kids who suffer from fears and worries. Suite101.com: Online Magazine and Writer’s
Network. http://www.suite101.com/content/helping-teens-cope-with-anxiety-a37337
70 Cool down: Anger and how to deal with it. (2008). London: Mental Health Foundation
71 Feeling angry? A YoungMinds booklet. (2006). London: YoungMinds.
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 47