Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

ebakõlad perekonnas; vanemate kõrge enesehinnang; järjepidevalt hoitud perekonna reeglid ning distsipliin;
adekvaatne majanduslik staatus; avatud ning hea kommunikatsioon vanemate ja laste vahel.
Ühiskonnaga seotud faktorid: positiivne ja toetav kool ning sealt saadud kogemused; toetavate täiskasvanute
olemasolu, kes suudavad pakkuda positiivset rollimudelit ning olla lapse hooldajateks; kultuurilised
sidemed, väärtused ja identiteet; sotsiaalselt rikas keskkond; ühiskonnaliikmete avatus ja valmidus iseennast
jagada; ühiskonna ressursid (lastehoid, tervishoid, haridus, võimalused vaba aja veetmiseks ja transport) 9697 .
5.1.3 Riskikäitumine
Miks noored tarvitavad uimasteid?
Noored tarvitavad uimasteid väga erinevatel põhjustel ja erinevates olukordades:
• Mõned tarvitavad uimasteid uudishimust. Uimastite sageli ettearvamatu mõju tundub ahvatleva
väljakutsena – seda nimetatakse uimastitega eksperimenteerimiseks. Uimastid on üha lihtsamini
kättesaadavad ja järjest rohkem noori proovib uimasteid selleks, et kogeda midagi uut ja põnevat.
• Noorte jaoks on eakaaslaste arvamus ja heakskiit väga oluline. Nad tahavad tunda, et kuuluvad
kuhugi, ning jagada oma kogemusi nii sõpradega kui nendega, kellega tahetakse sõber olla. Mõnedes
sõpruskondades on surve tarvitada uimasteid, sest tundub, et igaüks tarvitab neid. Noor võib soovida
teistele meeldida, täiskasvanulikum näida ning mitte teistest erineda. Teismeliste jaoks, kes alles
tegelevad oma „mina“ leidmisega, võib uimastite tarvitamine olla mitte üksnes vahend seltskonda
sobitumiseks, vaid ka protest oma perekonna või ühiskonna vastu.
• Õpitud ootused ehk arvamus uimasti mõjust ja tarvitamise tagajärgedest tähendab seda, et noor
lähtub teiste arvamustest ning tarvitab uimastit, sest loodab seega saavutada teatud meeleolu. Näiteks
arvavad paljud noored, et alkohol aitab lõdvestuda, tunda end õnnelikuna, muresid leevendada, olla
sõbralik, vastutulelik ja lõbus. Selle arvamuse omamiseks ei pruugi nad aga isegi olla kunagi alkoholi
proovinud, see arvamus on omandatud ümbritsevatelt inimestelt ning ühiskonnalt. Paljud noored
usuvad ka näiteks, et kofeiin, tubakas ja amfetamiin aitavad neil kehakaalu kontrolli all hoida ja nii
vastavad nad paremini ühiskonnas levinud saledusenormile.
• Ühiskonnas aktsepteeritud uimastite tarbimine, eelkõige sõprade ja perekonna väärtushinnangud
ning arvamused. Eriti oluliseks on see ühiskondade puhul, mis soosivad uimastite tarbimist, illegaalsete
uimastite tarbimist või uimastite tarbimist probleemide lahendamiseks. Mõned uimastid on ühiskonnas
aktsepteeritud, nagu näiteks sigaretid ja alkohol, ning neid kujutatakse meedias sageli kui loomulikku
osa ihaldusväärsest ja lahedast elustiilist. Noorte puhul on eriti oluline eeskujuks seatavate
inimeste uimastitarvitamine, näiteks tuntud sportlaste, pop-staaride, televisioonis tihti esinevate
isikute ning sarjades mängivate tegelaste käitumine. Uimastite tarvitamine on tihti õpitud sotsiaalsete
interaktsioonide käigus – vanemaid, sõpru, sugulasi vaadeldes, meedias esitatud mudelitest õppides.
• Teatud uimastid kuuluvad nö klubinarkootikumide hulka. Sarnaselt alkoholile tarvitatakse neid
enamasti sotsiaalsetel põhjustel – uimasti tõstab meeleolu ning tarvitajast saab tavalisest ladusam
suhtleja, kes tunneb end targa, ilusa ja enesekindlana ning tal pole takistusi suhtlemisel inimestega,
keda ta ei tunne. Nagu nimigi ütleb, tarvitatakse neid narkootikume reeglina pidudel ja klubides. Siia
hulka kuuluvad näiteks amfetamiin, Ecstasy ja kokaiin, aga ka poppers, GHB ja teised. Paljud uimastid
on tihedalt seotud ka muusika- ja moemaailmaga ning on osa neid ümbritsevast subkultuurist.
• Uimastid kui vahend igapäevase eluga hakkama saamiseks. Põhjused võivad olla näiteks vajadus
tõrjuda ebameeldivaid mälestusi või siis põgenemine igapäeva reaalsusest. Uimastite abil püütakse
korvata ka oma madalat enesehinnangut ja sisemist ebakindlust. Selline eluviis võib teha tõsiselt liiga
nii kehalisele kui ka vaimsele tervisele. Üksnes väike osa kõigist nendest, kes on kunagi illegaalseid
uimasteid proovinud, jõuab taoliste tõsiste probleemideni 9899 .
Uimastite segatarbimine
Segatarbimist võib mõista kui erinevate ainete nagu illegaalsete uimastite, alkoholi, energiajookide,
unerohtude ja rahustite koos või järjestikku tarbimist. Erinevate ainete segamini tarbimine võib toimuda
sihilikult kindla efekti saavutamiseks või kaootiliselt ning juhuslikult teadvustamata, millised tagajärjed
sellega kaasneda võivad.
96 Kiive, E., Kull, M., Põiklik, E., Saat, H. (2007). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat I kooliastmele (1.-5. klassile lihtsustatud õppekava
järgi). Tallinn: Puffet Invest.
97 Streimann, K. (2007). Laste kogetud alkoholiprobleemid perekonnas Tallinna näitel. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool
98 Tervise Arengu Instituudi narkootikumidealane veebileht http://www.narko.ee
99 Streimann, K. (2007). Laste kogetud alkoholiprobleemid perekonnas Tallinna näitel. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 63