Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

esile uimastiprobleemidega peredest pärit laste suurema tõenäosuse tarvitada psühhoaktiivseid aineid
ning sattuda neist sõltuvusse. Sageli kanduvad lapsepõlvest ”kaasatulnud” probleemid täiskasvanuikka ja
hakkavad mõjutama eluga toimetulekut 103 .
Sotsiaalne vastutus
Uimastite tarvitamine ning suhtumine uimastitesse on tihti õpitud sotsiaalse suhtlemise käigus – vanemaid,
sõpru, sugulasi vaadeldes, õpetajaid ja noorsootöötajaid jälgides, meedias esitatud mudelitest õppides.
Perekonnas ja ühiskonnas normaalseks peetavad käitumismallid on need, mille põhjal kujunevad välja
väärtushinnangud ja harjumused.
Sotsiaalne vastutus tähendab lisaks enda tegude eest vastutamisele ka tahet ja julgust tegutseda
olukordades, mis puudutavad ühiskonnas toimuvat. Näiteks mitte istuda purjus peaga rooli ja mitte
lasta seda teha oma sõbral ega kellelgi teisel mõnes seltskonnas. Sotsiaalne vastutus on ka meie julgus oma
väärtushinnanguid väljendada, kartmata kaaslaste või kasvõi sugulaste hukkamõistu. Kas julgeme kutsuda
politsei korda rikkuvale purjus inimesele või alaealistele, kes avalikus kohas joovad? Kas teame, mida teha, kui
keegi on võtnud üledoosi ja vajab esmaabi? Kas teatame abivajavast lapsest, kes kasvab uimastiprobleemidega
perekonnas? Mida teeme, kui meie enda sõbral või sugulasel on probleem uimasti tarvitamisega?
Sotsiaalsest vastutusest saab rääkida ka siis, kui uimasti tarvitamine segab tööülesannete täitmist, kui
alkoholi tarvitatakse selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal (tööaeg, laste juuresolekul), samuti siis, kui me ise
ärgitame alkoholi jooma või uimastit võtma kedagi, kes selleks soovi ei avalda. Üsna levinud on olukord, kus
seltskonnas alkoholist keeldujat püütakse kõikmõeldavate vahenditega siiski jooma saada.
Riigi ja ühiskonna sotsiaalne vastutus tähendab omada kindlaid tõekspidamisi ja väärtusi selle kohta,
milline uimasti tarvitamine on ühiskonnas vastuvõetav ning millisel juhul astub riik/ühiskond inimese
käitumisnormidele vastu (saadab ravile, teeb trahvi, mõistab hukka vms) 104 .
5.2 Alkohol
Alkoholi tarvitamine on üks suurimaid riskitegureid, mis seostub füüsilise ja sotsiaalse kahju
tekitamise ning haigestumisega. Noored alustavad alkoholi tarvitamist üha nooremana ning seda
iseloomustab mitte niivõrd sage joomine, vaid purju joomine 105 .
Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enimlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud
vigastused ja tapmised. Tervisemõjud ei pruugi noore inimese puhul olla kohe märgatavad, mistõttu võib
jääda mulje, et alkohol noore inimese tervist ei mõjuta või kui, siis alles aastakümnete pärast. Tegelikult pole
see siiski päris nii. Mõned alkoholist tingitud terviseprobleemid võivad ka noorel tekkida kohe ja need, mis
avalduvad alles aastate pärast, on seda tõsisemad.
5.2.1 Alkohol ja selle mõju
Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Kui inimene
joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ning jõuab lõpuks kõikidesse organitesse. Seega mõjutab alkohol
väga suurt osa inimese kehast. Enamik alkoholist lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%)
väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu.
Alkohol mõjub ajule uimastavalt: mida rohkem juua, seda enam aju end „välja lülitab“. Need oskused, mis
inimene omandab kõige viimases järjekorras, nagu kontroll oma käitumise üle, kaovad alkoholi juues kõige
esimesena, hingamine näiteks lakkab kõige viimasena (nt teadvuse kadu alkoholimürgistuse tulemusena,
kooma, surm). Väikestes kogustes võib alkohol tekitada lõõgastunud tunde, inimese enesetunnet tõsta,
vähendada enesekriitikat. Suuremates kogustes mõjub alkohol inimese koordinatsioonitajule ja kõnevõimele,
kaotatakse kontroll oma keha ja sõnade üle. Kogu närvisüsteemi töö pidurdub, joomisjärgsel päeval võivad
esineda mälulüngad (inimene ei mäleta, mida on öelnud või teinud), riskiv käitumine (inimene on vahekorras
kellegagi, kellega muidu ei oleks, läheb purjus peaga autoga sõitma, ujuma vms). Väga suurte alkoholikoguste
puhul võib inimene kaotada teadvuse ja surra alkoholimürgistuse tagajärjel.
103 Streimann, K. (2007). Laste kogetud alkoholiprobleemid perekonnas Tallinna näitel: Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool,
104 Tervise Arengu Instituudi alkoholiteemaline veebileht http://www.alkoinfo.ee
105 Aasvee, K. Jt (2009). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine, 2005/2006. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 65