Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

• iseenda aktsepteerimine. Mõned inimesed oskavad väga hästi nalja teha, mõned on väga head
matemaatikas, mõned aga teevad hästi süüa. Me kõik oleme erinevad – aktsepteeri ennast sellena, kes
oled, ning ära mõtle pidevalt, kelle moodi tahaksid olla. Ole enda üle uhke – see ei tähenda, et sa ei
teaks enda nõrkusi, kuid tunnusta ka enda tugevusi.
• oma tunnetest rääkimine. Tunnetest rääkimine
aitab meil hoida oma vaimset tervist
ning tulla toime raskemate aegadega. See ei
ole märk nõrkusest, vaid vastutuse võtmine
oma vaimse heaolu eest. Kui sa ei oska oma
enesetunnet väljendada ühe sõna või lausega,
kasuta mitut. Tunnetest rääkimiseks ei pea lähedastega
iga kord eraldi maha istuma, seda
võib teha teiste tegevuste käigus, näiteks koos
sportides.
• tervislik toitumine. Meie söögi ning vaimse
tervise kvaliteedi vahel on otsene side –
näiteks kui sööme palju suhkrurikkaid toite
või joome palju kohvi, mõjutab see ka meie
enesetunnet.
• kehaline aktiivsus. Füüsiline aktiivsus tõstab
su enesetunnet, enesehinnangut, kontsentreerumisvõimet
ning suurendab une head
kvaliteeti. Samuti hoiab see keha tervena. Füüsiline
aktiivsus ei tähenda ainult sportimist või
jõusaalis käimist, selleks on ka jalutamine, kodutööde
tegemine jms.
• puhkamine ja lõõgastumine. Puhkust võib
pakkuda nii viieminutine paus kodutöödest, pooletunnine lõunapaus koolis kui ka nädalavahetuseks
maale sõitmine. Luba endale aega iseenda jaoks. Puhkus võib tähendada nii aktiivset tegevust kui ka
üldse mittemillegi tegemist. See sõltub inimesest, tema vajadustest ja huvidest.
• tegelemine asjadega, milles ollakse tugev ja mille tegemist nauditakse. Millise tegevuse
käigus võid ajataju kaotada? Mida sulle minevikus väga teha meeldis? Millegi nauditavaga tegelemine
aitab vähendada stressi ning tõsta enesehinnangut. Samuti aitab see unustada mured ning mõjutab
positiivselt tuju ja enesetunnet.
• vajadusel abi küsimine. Keegi meist pole superinimene. Aeg-ajalt on igaüks väsinud, kurnatud või
õnnetu. Kui sa tunned, et ei tule enam ise murede või probleemidega toime, siis küsi abi. Võib-olla
suudab isegi keegi pereliikmetest või sõpradest sind aidata. Samuti tasub uurida internetist, kas on
olemas toetusgruppe sarnase probleemiga inimestele. Nõu ja abi võib küsida ka oma perearstilt või
koolipsühholoogilt.
• teistest hoolimine. Teiste aitamine aitab meil tunda end vajalikuna ning tõstab meie enesehinnangut.
Samuti aitab see näha maailma uue nurga alt ning seada isiklikud probleemid perspektiivi. Juba
lemmiklooma eest hoolitsemine võib tõsta meie enesetunnet. Samuti võib see aidata leida sõpru, kellel
on samad huvid.
• keskendumine heale. Naudi seda, mis toimub sinu elus praegu ning püüa mitte keskenduda halvale,
mis juhtus minevikus, või muretseda selle pärast, mis võib juhtuda tulevikus. See ei tähenda, et sa
ei valmistu tulevikuks – näiteks kui eksamid on tulemas, tasub mõelda, mida saab teha praegu, et
eksamid läheks hästi, mitte keskenduda sellele, et eelmine kord nad hästi ei läinud. Pööra tähelepanu
väikestele asjadele enda ümber nagu näiteks ilus loodus, kellegi naeratus, kakao maitse hommikul.
• plaani koostamine asjadest, mis muudavad õnnelikuks. Küsi endalt, mida sa oma elult soovid?
Kui sa tead, millist elu endale tahad, saad seada endale eesmärgid, mille poole pürgida. On oluline, et
su eesmärgid oleks realistlikud ning saavutatavad. Aeg-ajalt tasub oma eesmärgid uuesti üle vaadata,
47, 48
sest sinu soovid ja vajadused võivad aja jooksul muutuda.
4.2.2 Vaimse tervise hoidmiseks vajalikud oskused
Selleks, et argipäeva nõudmiste ja väljakutsetega edukalt toime tulla, on meil vaja mitmeid erinevaid oskusi.
Nendeks oskusteks on näiteks probleemide lahendamise oskus, suhtlemisoskus, enesetunnetamise oskus,
emotsioonidega toimetuleku oskus jne.
47 Tips for increasing your happiness. (2009) Reach Out Australia. http://au.reachout.com/find/articles/tips-for-increasing-your-happines
48 Introduction to mental health. (2010) Mental Health Foundation. http://www.mentalhealth.org.uk/information/mental-health-overview/mental-healthintroduction/
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 39