Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

• luud muutuvad tihedamaks ja liigesed painduvamaks
• paraneb seksuaalelu
• tõuseb enesekindlus ja eneseusk
• tugevneb organismi kaitsevõime
• aeglustub organismi vananemine
• suureneb elurõõm ja nii vaimne kui ka füüsiline heaolu
2.2.4 Kuidas muuta treeningutega alustamine lihtsamaks:
• Vali selline kehaline tegevus, mis Sulle meeldib ja on nauditav. Osale erinevates treeningrühmades,
kuni leiad sobiva.
• Püstita reaalsed eesmärgid. Eesmärgid peavad olema sellised, mis panevad sind pingutama, kuid on
samas reaalsed. Väga kergelt saavutatavad ning ülemäära rasked eesmärgid vähendavad treenimise
motivatsiooni.
• Koosta või lase treeneril koostada treeningplaan. Reaalse plaani olemasolu korral on lihtsam leida
aega treeninguteks. Spetsialisti poolt koostatud plaani järgi harjutamine on oluliselt efektiivsem kui
ainult enesetunde põhjal tegutsemine.
• Pea treeningpäevikut, kuhu märgid üles tehtud treeningud. Treeningpäevikust saadav tagasiside
kehalise arengu ning tehtud treeningute kohta aitab hoida ja tõsta motivatsiooni.
• Leia treeninguks päevaplaanis sobiv aeg. Mõnedele meeldib alustada päeva treeninguga, teised
eelistavad treenida pärast koolipäeva. Alustades päeva treeninguga, peab treeningule kindlasti
eelnema hommikusöök. Katseta mõlemaid variante ja vali sobivam.
• Varieeri oma kehalisi tegevusi vältimaks rutiini ja tüdimust.
• Räägi sõpradele ja perele oma eesmärkidest ja soovidest. Nende toetus võib mõnikord aidata üle
saada motivatsiooni langusest.
• Premeeri ennast aeg-ajalt. Pärast esimest treeningnädalat või näiteks kord kuus näpista aega ja luba
endale midagi mõnusat: lesi vahuvannis, lõbutse sõpradega või luba endale kinkida mõni mugav ja
kaunis spordirõivas, mis innustab sind veelgi samas rütmis jätkama. Preemiaks võib osutuda ka mõnel
tervisespordivõistlusel hea tulemuse saavutamine.
• Leia meeldiv mõttekaaslane, kellega koos alustada ja treenida. See muudab treenimise lihtsamaks ja
vahel ka nauditavamaks. Kui Sa ei leia sobivat sõpra, ühine grupiga.
Kasutatud ja soovitatav kirjandus:
1. Deikina, J., Jõeleht, A. (2009). Toitumis- ja toidusoovitused noortele. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.
2. Fogelholm, M., Vuiri, I. (2005). Terveysliikunta. Kustannus Oy Duodecim
3. Harro, M. (2001). Kehaline aktiivsus, lapsed ja noorukid.
http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid.html
4. Kull M. (2001). Tervis ja kehaline aktiivsus. http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid.html.
5. Loko, J. (2001). Kehaline aktiivsus ja töövõime lastel. http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid.
html
6. Maser, M., Järviste, A., Einberg, Ü., Sapatšuk, I., Vaask, S., Vihalemm, T., Villa, I. (2009). Laste ja noorte
toidusoovitused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.
7. Mooses M. Miks alustada liikumisega? http://www.kipka.ee/index.php?id=57.
8. Mooses M. Venitusharjutused ja nende sooritamise spetsiifika. http://www.kipka.ee/index.php?id=71.
9. Zilmer, M., Kokassaar, U., Vihalemm, T. (2004). Normaalne söömine
10. Tervise Arengu Instituudi ametlik toitumisalane lehekülg. http://www.toitumine.ee
11. Vaask, S., Liebert, T., Maser, M., Pappel, K., Pitsi, T., Saava, M., Sooba, E., Vihalemm, T., Villa, I. (2006).
Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.
12. Vuori, I., Taimela, S. (1998). Liikumine ja meditsiin. Medicina
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 27