Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

8) B. Vastastikku tööd tegevaid lihaseid on soovitav venitada üksteise järel: näiteks reie esikülje lihased,
seejärel reie tagakülje lihased.
9) C. Parima efekti saavutamiseks peaksite venitust hoidma 10 kuni 30 sekundit. Kui on eesmärk parandada
painduvust, siis on soovitav venitust hoida pikemalt.
10) B. Valu tekkimisel on soovitav treening katkestada ning paluda abi treenerilt. Kui tunnete suurt
ebamugavustunnet, valu, tekib õhupuudus vms, siis pöörduge kiiresti arsti poole.
11) A. See on väga oluline. Pesemisel on lihastele kergelt lõõgastav toime. Treeningul hakkab keha higistama
ning pärast treeningut on oluline nahka pesta kuivanud higi jääkidest, et vältida ebameeldivat lõhna.
2.3.5 Füüsiline aktiivsus
Eesmärk: Osalejad teavad, miks on liikumine oluline ning
mida peaks teadma seoses kehalise treeninguga
Vahendid: Paberid, pastakad
Aeg: u 45 min
Kellele: Sobiv noortele alates 10. eluaastast. Rühmatööd
võib läbi viia erinevatel viisidel vastavalt laste
vanusele. Nooremate lastega võib jagada ruumi
näiteks kaheks (õige ja vale) ning paluda neil iga
esitatud väite järel pool valida. Vanemate laste
puhul võib viktoriini läbi viia ka individuaalselt,
lastes igal noorel paberile vastus kirjutada ning
seejärel vastavalt õigesti vastatud tulemustele
välja kuulutada võitja.
Protsess: Jagage noored väikestesse rühmadesse ning
viige läbi viktoriin, esitades töölehel olevaid
väiteid ning paludes noortel kirja panna, kas
väide on õige või vale. Arutage pärast vastuste
kirja panemist ja kokku kogumist läbi, miks
noored teatud väidet õigeks või valeks peavad.
Vaadake, milline grupp võitis viktoriini, võite neid
ka autasustada. Vastuseid võib soovi korral läbi
arutada ka pärast iga konkreetset küsimust.
Vaata tööleht number 4!
Vastused:
1. ÕIGE.
Väheliikuvatel inimestel on peaaegu kaks korda suurem tõenäosus haigestuda südamehaigustesse kui
kehaliselt aktiivsetel inimestel. Vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, kõrge
vererõhk, vere kõrge kolesteroolisisaldus ja ülekaal kujutavad endast südamehaiguste riskifaktoreid. Mida
rohkem riskifaktoreid esineb, seda suurem tõenäosus on haigestuda südamehaigusesse. Regulaarne füüsiline
aktiivsus (isegi vähene või mõõdukas treening) võib kõnealust riski vähendada.
2. VALE.
Igapäevased tegevused ei anna inimestele piisavalt kehalist koormust. Iga inimene peaks 3 kuni 6 päeva
nädalas orienteeruvalt 60 minutit korraga tegelema mõõduka kehalise tegevusega (aktiivne kõndimine, tugev
kehaline töö, sihipärane sporditreening jne). Kui Teie kehalise aktiivsuse tase on hetkel madal, siis alustage
tasapisi liikumise suurendamist. Kui tegelete ainult aeg-ajalt füüsilise tegevusega, püüdke liikumine muuta
regulaarsemaks.
3. ÕIGE.
Et olla heas vormis, ei pea treenima nii suurte mahtudega kui võistlussportlased. Kerge ja mõõduka
intensiivsusega tegevustest (jalutamine, majapidamistööd, tantsimine jne) saab nii lühema- kui pikemaajalist
kasu. Kui olete kehaliselt väheaktiivne, siis kõige olulisem on alustamine.
30
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele