Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

5.3 Tubakas
Maailma Terviseorganisatsiooni andmete alusel on suitsetamine üks olulisemaid haigestumise ja
suremusega seotud tervise riskitegureid kogu maailmas. Suitsetamisharjumus saab alguse juba
noorukieas. Uuringud on näidanud, et mida varem proovib nooruk esmakordselt suitsu tõmmata, seda suurem
on tõenäosus, et temast saab hiljem regulaarne suitsetaja. Suitsetamine on suurim ennetatav enneaegsete
surmade põhjus maailmas.
5.3.1 Tubakas ja selle mõju
Tubakat saadakse taimest nimega nicotiana tabacum. Tubakataimi on kasvatatud juba sajandeid. Tubakast
saadav nikotiin on värvitu vedelik, mis põhjustab tugevat sõltuvust ning mis põletamisel omandab iseloomuliku
pruuni värvuse. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat,
närimis- ja nuusktubakat.
Tubakatoodetes leiduv nikotiin on vaid üks enam kui 4000-st keemilisest ainest, mida tubakas sisaldab.
Lisaks nikotiinile sisaldab tubakas muuhulgas ka neid tervisele kahjulikke aineid: atsetooni, mis on küünelaki
eemaldusvahendi peamine komponent, vesiniktsüaniidi ehk sinihapet, arseeni, mida kasutatakse muuhulgas
rotimürgis, formaldehüüdi, mida kasutatakse näiteks anatoomiliste preparaatide säilitamiseks (näidised
bioloogiatunnis), tsüaniidi, mida on kasutatud ka gaasikambrites. Üle 40 keemilise ühendi, mida tubakatooted
sisaldavad, on vähkitekitavad. Kuigi tubakas sisaldab paljusid erinevaid tervisele kahjulikke kemikaale, on
just nikotiin see, mis mõjutab ajutegevust ja tekitab sõltuvust. Tubaka põlemisel moodustuvad keemilised
ühendid ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti ning satuvad ka neerudesse, kusepõide,
kõhunäärmesse, emakasse – peaaegu kõikidesse elunditesse.
Tubakat tarvitatakse mitmel erineval kujul. Seda suitsetatakse, näritakse (närimistubakas) või
tõmmatakse ninna (nuusktubakas). Neid tubakatooteid, mida ei suitsetata, nimetatakse ka suitsuvabadeks
tubakatoodeteks (nt vesipiip, närimis- ja nuusktubakas). Suitsuvabade tubakatoodete tarvitamisega
kaasnevad samad ohud, mis tavalise tubakagi. Nagu kõik teisedki tubakatooted, sisaldavad ka
suitsuvabad tubakatooted nikotiini.
Suitsetades siseneb tubakatootes olev nikotiin vereringesse. Kui tubakat tõmmatakse ninna või näritakse,
läbib nikotiin suu või nina limaskesta ning jõuab selle kaudu vereringesse. Nikotiin võib vereringesse jõuda
ka naha kaudu (passiivselt suitsetamisel, näiteks, kui keegi sinu läheduses suitsetab). Olenemata sellest,
kuidas nikotiin vereringesse jõuab, läheb ta mööda keha ja aju laiali. Organism reageerib nikotiinile kohe –
umbes 7-8 sekundit pärast sigaretisuitsu sissehingamist jõuab nikotiin ajju. Nikotiini tarvitades hakkab aju
nõristama dopamiini, millel on lühiajaline heaolutunnet ja tähelepanuvõimet tõstev toime. Kiireneb südame
töö ja tõuseb vererõhk. Tubakas sisalduv vingugaas raskendab südame tööd ja organismi ei jõua piisavas
koguses hapnikku. Esmakordselt suitsu proovijal võib esineda iiveldust, nõrkust, kõhukrampe ja peavalu.
Need sümptomid taanduvad, kui suitsetajal tekib nikotiini suhtes tolerantsus. Kui nikotiini tase organismis
langeb, hakkab suitsetaja tundma ebamugavaid ärajäämanähtusid.
Tubakatoodete tarvitamine on terviserisk nr.1 südame-veresoonkonnahaigustele, kroonilisele
obstruktiivsele kopsuhaigusele ja teatud tüüpi pahaloomulistele kasvajatele. Tubaka mõju põhineb
sigaretis sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi.
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 67