Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

4.4 Mida teha, kui sa näed, et noorukil
on vaimse tervise probleemid?
Kui mõned vaimse tervise probleemid algavad äkitselt, siis enamik neist kujunevad välja aeglaselt, nädalate ja
kuude jooksul. Sellepärast on vahel keeruline öelda, kas midagi on valesti või on see asi, mis läheb mööda. Kui
sa oled mures kellegi meeleolude või käitumise pärast ja kui muutused kestavad rohkem kui paar nädalat, siis
võib-olla on sellel inimesel vaja abi.
Alguses võib olla keeruline noorukile abi pakkumine või leidmine, sest sa ei tea, kas teed õiget asja. Kuid isegi
kui sa muretsed, et sekkud liiga palju teise inimese ellu, pead meeles pidama, et on väga oluline aidata kedagi,
kellel on vaimse tervise probleeme, sest nad ei pruugi ise abi leida või suuta seda otsida.
Kõigepealt on hea idee arutada sinu muret nooruki pärast tema endaga ja tema perekonnaga. Kui nooruk
tahab saada professionaalset abi, siis on oluline teada, et on palju erinevaid abivõimalusi ja et abi on võimalik
saada. Abi võib saada nii psühholoogi või terapeudi juures käimisest kui ka ravist psühhiaatri
juures, lisaks on olemas veel usaldustelefonid, tugigrupid jms (vaata täpsemalt http://www.terviseinfo.
ee/ noorvaimnetervis). Õige abi leidmine võib võtta aega ja energiat, kuid on seda väärt, nooruk saab oma
probleemidega tegeleda ning elu jälle õigele rajale sättida. Mõnikord ei saa noor abi esimest kohast, kuhu
pöörduda, seetõttu on oluline proovida veel mõnda kohta, kuna inimesed on erinevad ja kõigile ei pruugi
samad asjad sobida.
Rääkimine nooruki lähedastega
Hea mõte on rääkida ka nooruki perekonnaga või lähedastega ning õhutada noorukit ennast nendega
rääkima. Tihti teab perekond noorukit kõige paremini ning hooliva perekonna tugi on väga oluline. Samas,
kui perekonnasuhted on keerulised, siis võib nooruki jaoks perekonnaga rääkimine olla ebameeldiv – otsus
perekonna kaasamiseks peab olema vastu võetud üheskoos noorega.
Pöördumine professionaalide poole abi saamiseks
Noorukile abi otsides võid sa esimest korda ka ise professionaalse abi pakkujatega ühendust võtta, uurida
lähemalt abi saamise võimaluste kohta või arutleda probleemi ning võimalike lahenduste üle. Helistades
kellegi teise pärast ei pea sa algul abivajaja nime nimetama, kui uurid taustainfot.
Võttes ühendust professionaalse abi pakkujaga, näiteks psühhiaatri või psühholoogiga, küsitakse alguses
mitmeid küsimusi, et paremini aru saada nooruki olukorrast. Võid ka ise esitada erinevaid küsimusi, et saada
täpsemalt aru, mis sorti abi nad pakuvad. Kui sa tahad ja nooruk on nõus, siis võid temaga esimesel korral
psühholoogi või psühhiaatri juurde kaasa minna.
Kui nooruk ei taha abi otsida
Kui sa oled mures kellegi pärast, kes pole nõus abi otsima, on see väga keeruline situatsioon. Sa võid teda
aidata lihtsalt kuulates ja olemas olles.
Kui sulle tundub, et nooruk võib olla ohtlik endale või kellelegi teisele, pead sa pöörduma
professionaalide poole, isegi kui ta on palunud sul seda mitte teha. Sellisel puhul on seadusest
tulenev kohustus ohust teavitamine. Pöörduda võib psühholoogi või psühhiaatri poole või siis rääkida nooruki
vanematega või õpetajatega.
Kasutatud kirjandus
1. The truth about self harm... for young people and their friends and families. (2006) Camelot
Foundation & Mental Health Foundation.
2. Carney, S. (2007). Helping teens cope with anxiety: working with kids who suffer from fears and
worries. Suite101.com: Online Magazine and Writer’s Network.
http://www.suite101.com/content/helping-teens-cope-with-anxiety-a37337
3. Carney, S. (2007). Stress management skills for teens: helping kids cope with pressure and
disappointment. Suite101.com: Online Magazine and Writer’s Network.
http://www.suite101.com/content/stress-management-skills-for-teens-a28163
4. Stick up for yourself! Being assertive. (2009) Children, Youth and Women’s Health Service, Kids’
Health. http://www.cyh.com/HealthTopics/HealthTopicDetailsKids.aspx?p=335&np=287&id=2411
5. Edelman, S., Remond, L. (2005). Taking Charge! A Guide for Teenagers: Practical Ways to Overcome
Stress, Hassles and Upsetting Emotions. Foundation for Life Sciences
6. Enesekehtestamine suhtes. (2008) Eesti Seksuaaltervise Liit. www.amor.ee
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 51