Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

4.3.3 Kurbus ja masendus
Mööduvad masendustunded ja kurbus kuuluvad normaalsesse noorukiikka. Masendustunded muutuvad
tavalisemaks ja eriti varateismelise meeleolu võib kiiresti vahelduda. Ajutised tülid ei häiri siiski pikalt
psüühilist heaolutunnet. Normaalne kurbus ja tujutus ei mõjuta nooruki tegutsemisvõimet, ei kesta korraga
pikalt ning nendega ei kaasne muid meeleoluhäirete sümptomeid või noorukiea arengu seiskumist.
Depressiooni puhul kannatab noor alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumise ning energia
vähenemise all, mis toob kaasa suurenenud väsitatavuse ja vähenenud aktiivsuse. Lisaks alaneb tähelepanu
ja kontsentratsioonivõime, enesehinnang ja eneseusaldus, tekib süü- ja väärtusetusetunne, trööstitu ja
pessimistlik suhtumine tulevikku, enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod, häirub uni ja alaneb isu.
Abi vajadusele osutavad sageli nooruki passiivsus, irdumine suhetest eakaaslastega, elurõõmu kaotus ja
loobumine varem olulistest asjadest, näiteks huvitegevusest. Tegutsemisvõime kaotamine avaldub koolis
edasijõudmatuses, nooruk ei suuda enam hoolitseda oma puhtuse ega riietuse eest. Kui tema psüühiline
tervis veelgi halveneb, võib ta oma käitumisega saata teistele sõnumeid, lootuses abi saada. Sellised sõnumid
on enesevigastamine, ravimite üleannustamine, korduv alkoholitarvitamine selleks, et purju jääda, või
66, 67
riskikäitumine liikluses.
Kuidas aidata kurba ja masenduses noort: loe täpsemalt alapeatükist „Mida teha, kui sa näed, et noorukil
on vaimse tervise probleemid?“
4.3.4 Ärevus ja hirm
Kõik meist tunnevad ennast aeg-ajalt ärevalt või murelikuna – näiteks enne eksameid, enne avalikku esinemist
või kasvõi hilinevat sõpra oodates. Ärevuse loomupärane ülesanne on ohu ennetamine ja sellega toimetuleku
tõhustamine.
Ärevusega kaasnevad füüsilised sümptomid on näiteks südame pekslemine, raskustunne rinnus,
hingamisraskused, neelamisraskused või lämbumistunne, iiveldus, kõhulahtisus, krambid kõhus jne.
Psüühiliste sümptomitena esineb näiteks liigne muretsemine, alusetu ohutunne ja pinge, seesmine rahutus,
võimetus lõdvestuda. Need reaktsioonid on põhjustatud keemilise aine – adrenaliini – poolt, mis jõuab meie
vereringesse, kui tunneme ärevust või hirmu. Adrenaliin on kasulik ohtlikes olukordades kiirete reaktsioonide
tekkeks – näiteks kui keegi tänaval meid ründab või meid ähvardab auto alla jäämine.
Inimesel on aga tõenäoliselt ärevushäire, kui tal esineb ülemäärane ärevus ilma konkreetse ohuta või on
ärevus liiga pikaajaline ning tekitab ebameeldivaid tundmusi. Tänapäeval saab ärevushäireid edukalt ravida.
Koolihirm – ka see on üks ärevushäire variant. Haiguslik koolihirm tähendab ülemäärast hirmu ja kartust
kooliskäimisega seotud raskuste ees, millega kaasneb ärevus ja masendus. Peamine põhjus koolis käimisest
keeldumiseks on koolistress. Mõnikord on koolihirm põhjustatud ka sotsiaalärevushäirest (sotsiaalärevuse
puhul esineb ülemäärane ärevus ja hirm sotsiaalsete situatsioonide ees). 68
Kuidas aidata noorel toime tulla ärevusega?
• Kuula noort. Isegi kui nooruki hirmud tunduvad tühised, kuula ta ära. Toeta ja väärtusta seda, kui
noor enda tundeid ja kogemusi jagab.
• Julgusta tasakaalus mõtlemist. Ärevusega noored võivad arvata, et nad ei oska, ei suuda, ei saa
millegagi hakkama. Julgusta neid mõtlema loovalt ja analüüsivalt, et arendada nende usku iseendasse.
• Julgusta tervislikke eluviise. Selleks, et inimene ennast hästi tunneks, vajab ta piisavalt und,
liikumist ja tervislikku toitumist.
• Loo noorte ümber struktuur. Muutused rutiinis võivad ärevil noortel tõsta stressi. Enamasti
tunnevad nad ennast turvalisemalt, kui tegevused ja sündmused on ette planeeritud. Kui mingid
muutused toimuvad, on hea noortele sellest ette teatada ning selgitada, mis ja kuidas teisiti toimub.
• Õpeta noortele, kuidas lõõgastuda. Sügavalt hingamine või aeglaselt ühest kümneni loendamine
võib aidata noorel rahuneda ning ärevusest üle saada.
• Ole eeskujuks. Kui sa ise käitud ärevalt, võtavad ka noored sama käitumismudeli sinult üle. Käitu
66 Laukkanen, E., Marttunen, M., Miettinen, S., Pietikäinen, M. (2008). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Tõlgitud raamatust “Nuoren
psyykisten ongelmien kohtaaminen.” Medicina.
67 Lönnqvist, J., Heikkinen, M., Henriksson, M., Marttunen, M., Partonen, T. (2006). Psühhiaatria. Tõlgitud teosest “Psykiatria”. Medicina
68 Laukkanen, E., Marttunen, M., Miettinen, S., Pietikäinen, M. (2008). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Tõlgitud raamatust “Nuoren
psyykisten ongelmien kohtaaminen.” Medicina.
46
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele