Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

mõistuslikult piisavalt põhjendamata, et sellist käitumist ka tegelikkuses rakendada. Kuigi ressursse/vahendeid
saab arvestada informatsiooni osana, on oluline anda noortele infot selle kohta, millised on nende võimalused
väljaspool noored noortele koolitust pääseda ligi mitmetele ressurssidele või teenustele. Ressursside/
vahendite alla tuleks hõlmata noortesõbralikud nõustamisteenused, HIV-i ja teiste seksuaalsel teel levivate
haiguste ning raseduse testimise võimalused, erinevad noortele suunatud programmid, samuti kõikvõimalike
vahendite (näiteks kondoomide ja rasestumisvastaste vahendite) kättesaadavust puudutav info 127 .
6.1.3 Seksuaalne areng ja identiteet
Inimese seksuaalsuse areng on protsess, mis toimub läbi kogu elu. Seksuaalsuse alusmüüri laovad lapsele
lähedalseisvad täiskasvanud lapsepõlves ja teismeliseeas. Lapsepõlve ja teismeliseea seksuaalsest küpsemisest
sõltub suuresti see, kuidas inimene ennast ja oma partnerit täiskasvanuna tajub, kuidas ta tunnetab ennast
mehe või naisena, suhetes ümbritsevaga, ning milline on tema võime luua ja hoida lähisuhteid.
Seksuaalne areng on üldise arengu loomulik osa, mida ei saa eraldada ülejäänud kasvamisest
ja arenemisest, samuti nagu ei saa seksuaalsust eraldada ka ülejäänud inimeseks olemisest.
Seksuaalne areng toimub astmeliselt, indiviidi psüühilise, füüsilise ja sotsiaalse arengu osana
ja nendega kõrvuti. On oluline, et laps ja noor kogeks oma arenguteel täiskasvanu mõistmist ja toetust, siis
on tal võimalik rahulikult viibida just selles arenguetapis ja olla just niisugune, nagu ta parajasti on. Iga laps
on eriline ja tema arengu teel liikumine võib olla erinev.
Murde- ehk teismeliseiga on aeg üleminekul lapsest täiskasvanuikka. Murdeea algusaeg võib olla indiviiditi
erinev – alates 8. kuni 16. eluaastani. Teismeliseiga toob endaga kaasa suured kehalised muutused, järjest
suureneva iseseisvumise ja eemaldumise vanematest, suhete muutumise täiskasvanutega ja aktiivse
suhtlemise eakaaslastega, eetiliste põhimõtete väljakujunemise, intellektuaalse kompetentsuse arengu,
sotsiaalse ja isikliku vastutuse kujunemise. Teismeliseeas otsitakse vastuseid erinevatele eksistentsiaalsetele
küsimustele – kes ma olen? miks ma olen? milline on minu koht selles maailmas? kas leian kedagi, keda võiksin
armastada? kas leidub keegi, kellele võiksin meeldida?
Seksuaalne areng hõlmab murdeeas erinevaid tasandeid:
1. Kehaline areng. Keha ja selle seksuaalsete reaktsioonide ja vajaduste tundma õppimine.
Murdeeas toimuvad kehalised muutused on ulatuslikud ja kiired, kõiges, mis seondub välimuse ja kehaga
ollakse tundlikud ja haavatavad, enesehinnang on ebakindel ja identiteet alles kujunemas. Kriitilised
kommentaarid välimusele puudutavad tundlikku ala ja võivad kõigutada niigi habrast enesehinnangut.
Teismeliseeas jätkub oma keha avastamine ja tundmaõppimine. Keha arengu ja muutustega seoses kogetakse
enda jaoks uusi olukordi – ootamatud erektsioonid, iseeneslikud seemnepursked, menstruatsioonid, rindade
kasvamine jne. Muutuva kehaga toimetulemine nõuab aega ja kohanemist, uuritakse oma peegelpilti,
kasutatakse mõõdulinti, otsitakse oma stiili, harrastatakse esinemisega seotud hobisid ja fotograafiat.
Keha avastades jõutakse eneserahuldamiseni, mis on teismeliseeas üks levinumaid viise oma seksuaalsuse
tundmaõppimisel.
2. Seksuaalse identiteedi, orientatsiooni ja väärtushinnangute kujunemine.
Seksuaalse identiteedi otsimine kuulub teismeliseea arenguülesannete hulka.
Bioloogiliste tunnuste alusel jagunevad inimesed nais- ja meessooks.
Sooline identiteet ehk enese tunnetamine mehe või naisena on enamikul inimestest vastavuses nende
bioloogilise sooga. Kuid sooline identiteet ei ole must-valgelt mõistetav ja määratletav. Mõlema soo esindajad
võivad mingil määral tunnetada ja kanda vastassoole omast identiteeti.
Transsoolise ehk transseksuaalse inimesega on tegemist, kui bioloogiliselt mehe sootunnustega inimene
tunnetab ennast peamiselt naisena või naise sootunnustega inimene tunnetab ennast peamiselt mehena.
Siis on vastuolus sooidentiteet ja bioloogiline sugu ja inimene tajub oma keha võõra ning ebameeldivana.
Transsoolisele inimesele on võimalik teha sugu muutev operatsioon.
Inimest, keda erutab seksuaalselt vastassugupoole riiete kandmine, kuid kelle puhul identiteet ei ole vastuolus
bioloogilise sooga, nimetatakse transvestiidiks.
Sooroll on käitumisviis, mida ühiskonnas seostatakse mees- ja naissooga. Sugupoolte rollimallid õpitakse ja
omandatakse täiskasvanutelt, keda kohatakse igapäevaelus, samuti erinevatest lugudest ja meediast.
Soostereotüüp on lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub ainuüksi tema soost ja omistab või välistab
mõlemale soole teatud kindlad omadused (n. mees on jõuline ja julge, naine nõrk ja sõltuv). Soostereotüübid
on kujunenud läbi ajaloo. Inimeste isiklikku arusaamist soorollidest mõjutab kasvatus ja ühiskond.
Seksuaalne orientatsioon näitab, millise sugupoole suhtes tunneb inimene seksuaalset ja emotsionaalset
külgetõmmet. Eristatakse kolme erinevat seksuaalset orientatsiooni:
127 Noored noortele koolitus (2004). Koolitajate koolituse käsiraamat. Tallinn: ÜRO Rahvastikufond.
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 87