Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

võimalusi ning ükski neist ei tööta, tuleb keskenduda toimetulekule antud olukorras ning
aktsepteerida, et sa ei saa ise olukorda muuta. Olukorra aktsepteerimine tähendab seda, et me lepime
sellega. Et see kergem oleks, võib rääkida näiteks inimestega, kes oskavad sind aidata (psühholoog, nõustaja),
tegeleda millegagi, mis sulle meeldib (käia jalutamas, joonistada, kirjutada, teha sporti, kuulata muusikat jne),
ning ühineda huviringidega, et keskenduda teistele tegevustele. Kui probleem on noore jaoks oluline,
siis tuleb tal soovitada otsida abi mõnelt täiskasvanult (õpetaja, noorsootöötaja, psühholoog,
sotsiaaltöötaja). 57
Enesetunnetamise oskus
Enesetunnetamisoskus on tihedalt seotud enesehinnanguga. Enesehinnang on viis, kuidas inimene näeb
iseennast. Adekvaatne enesehinnang võimaldab teha õigeid otsuseid, tunnetada teiste aktsepteerimist ja
mõista kaasinimeste tundeid. Seeläbi tekivad noortel eeldused, saavutamaks lähedasi rahuldust pakkuvaid
suhteid nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega. 58
Enesehinnang hakkab arenema juba varajases vanuses. Baasi inimese enesehinnangule annavad suhted
esimeste eluaastate kestel vanematega. Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest,
hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe
enese isikusse. Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused,
mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Enese
selgem teadvustamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud – enamasti
puberteedieas.
Positiivne enesehinnang on hea vaimse tervise aluseks. See tähendab, et nooruk on võimeline enda seest
leidma ressursse saamaks hakkama erinevate väljakutsetega elus. Kõrge enesehinnang tähendab, et teame,
et meie mõtetel on väärtus ning meil on õigus neid väljendada. See tähendab, et väärtustame enda turvalisust,
tundeid ja tervist – ennast tervikuna!
Kõigil noortel esineb perioode, kus nende enesehinnang on kõikuv või madal. Sellel on palju erinevaid
põhjuseid, kuid põhiliselt juhtub see siis, kui puudub toetus ja positiivne tagasiside teistelt inimestelt. Kindlasti
peab meeles pidama seda, et välise käitumise järgi ei pruugi noore enesehinnangust kohe aru saada. Mõned
noored tunduvad väliselt enesekindlad, näiteks on nad valjuhäälsed ja üleolevad, aga tegelikult võib neil olla
madal enesehinnang. Teisalt on mõned noored, kes tunduvad sotsiaalsetes situatsioonides üsna vaiksed,
kõrge enesehinnanguga ja endaga rahul.
Kuidas aidata tõsta nooruki enesehinnangut:
• Keskendumine positiivsele. Aita koostada noorel nimekiri asjadest, milles ta on hea, mille üle
ta iseendas uhke on. Need võivad olla ükskõik millised tegevused, näiteks joonistamine, laulmine,
tantsimine, jalgpallimäng jne. Milliseid oskusi omandab ta kergesti? Küsige ka tema lähedastelt, mida
nemad tema tugevusteks peavad. Lisage nimekirja veel paar asja, milles ta sooviks tugevam olla, ning
arutage, kuidas neid oskusi arendada.
• Enda kiitmine iga päev vähemalt kolm korda. Soovita noorel ennast tunnustada ning mitte
piirduda vaid sõnadega, et olin tubli, vaid kiita ennast konkreetsete asjade eest – näiteks olin täna hea
sõber Annelile, mul läks kontrolltöö paremini, kui ootasin.
• Vahe tegemine muudetaval ning muutmatul. Aita noorel ennast aktsepteerida. Mõndasid
omadusi ja külgi endas on võimalik muuta ning täiustada, mõndasid aga mitte. Kui noorele ei meeldi,
et ta kiiresti ärritub, siis võib teda aidata selle kontrollima õppimisel. Kui talle aga ei meeldi miski, mida
pole võimalik muuta (näiteks tema pikkus), siis püüa teda aidata õppida, kuidas ennast aktsepteerida ja
armastada sellisena, nagu ta on. Kui nooruk on mures oma kaalu või kasvu pärast, võib alati pöörduda
ka kooliõe või perearsti poole nõuannete saamiseks.
• Eesmärgiks on sooritus, mitte täiuslikkus. Tihti seatakse endale ja teistele võimatuid eesmärke,
mis teevad ka eesmärkide saavutamise ebareaalseks. Kõiki ülesandeid ei pea täiuslikult sooritama,
oluline on, et sa ise naudiks seda, mida teed, ning tunneks ennast hästi.
• Vead kui võimalus õppimiseks. Kõik inimesed teevad vigu, vead ongi üks osa õppimisprotsessist.
Kõik inimesed arenevad pidevalt ning ei ole täiuslikud.
• Uute tegevuste proovimine. Soovitades noorukil proovida uusi tegevusi, võib ta avastada endas
uusi tugevusi.
57 Edelman, S., Remond, L. (2005). Taking Charge! A Guide for Teenagers: Practical Ways to Overcome Stress, Hassles and Upsetting Emotions. Foundation
for Life Sciences: St. Leonards
58 Põiklik, E., Saat, H. (2007). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat I kooliastmele (1.-5. klassile lihtsustatud õppekava järgi). Tallinn:
Puffet Invest
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 43