11.09.2014 Views

Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

5<br />

2. Kesknärvisüsteemi stimuleerivate ehk ergutavate ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin,<br />

metamfetamiin, MDMA/Ecstasy, kofeiin, nikotiin. Nende ainete mõju all oleval isikul võib esineda<br />

rahutu käitumine, kõrgenenud meeleolu, kiirenenud ja hüplev mõttekäik, koordinatsioonihäired,<br />

paranoia, punetav ja vesine nina limaskest („nina tilgub“).<br />

3. Hallutsinogeenide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP. Nagu juba nende uimastite<br />

üldnimetus ütleb, võivad nimetatud ainete mõju all oleval inimesel tekkida hallutsinatsioonid, häiritud<br />

tegelikkusetaju ning psühhootiline seisund. Hallutsinogeenid on tuntud „flashback“-efekti tõttu, mis<br />

tähendab, et päevi, nädalaid ja aastaid pärast nende tarvitamist võib tekkida meelepetete kordumine.<br />

4. Sissehingatavad ained on keemilised lahustid, bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud,<br />

gaasid, aerosoolid jne. Nimetatud ainete mõju all olev isik on kahvatu, kurnatud välimusega,<br />

orientatsioonihäiretega, näol, kätel ja riietel sissehingatavate ainete lõhn.<br />

Lisaks on olemas aineid, mis ei kuulu siin välja toodud kategooriate alla. Näiteks kanepi puhul sõltub<br />

toime annuse suurusest (suurte koguste tarbimisel võivad esineda hallutsinatsioonid, väikeste koguste<br />

puhul seda toimet ei ilmne). Kanepi erinevad tooted on marihuaana, hašiš, hašišiõli. Kanepi mõju all oleval<br />

inimesel võivad esineda punetavad silmavalged, kanepilõhn hingeõhus ja riietel, nõrgenenud refleksid,<br />

koordinatsiooniraskused, mäluhäired, põhjuseta heatujulisus, itsitamine. Mõnedel ainetel on ühtaegu ka<br />

erinev toime, näiteks ecstasy on korraga nii stimulant kui hallutsinogeen (hallutsinogeenne toime on siiski<br />

86, 87, 88<br />

tunduvalt nõrgem).<br />

Mitmed uimastijoobe tunnused võivad esineda ka paljude haigusnähtude korral ega anna otsest<br />

alust uimastijoobe diagnoosimiseks. Lõpliku diagnoosi andja saab olla ainult arst! 89<br />

Järgmiseks on ära toodud kokkuleppeliste uimastiseotuse astmete iseloomulikud tunnused, kus<br />

eelkõige on kirjeldatud käitumuslikke iseärasusi:<br />

Proovimine:<br />

1. alkoholi, tubaka ja narkootikumide proovimine;<br />

2. uimastite mõju tundmaõppimine;<br />

3. juhuslik uimastite tarvitamine;<br />

4. madal uimastite taluvus (tolerantsus);<br />

5. uimastite proovimine eelkõige uudishimust;<br />

6. kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad.<br />

Tarvitamine:<br />

1. on tekkinud spetsiifilised uimastite kasutamise viisid (kindel aeg, koht, seltskond, uimasti);<br />

2. suurenenud on uimastite taluvus;<br />

3. järgmine tarvitamiskord on ette planeeritud ja oodatud;<br />

4. tarvitatakse rohkem, kui on ette planeeritud;<br />

5. enamik sõpradest tarvitab uimasteid;<br />

6. kasvab ümbritsevate inimeste surve uimastite koostarbimiseks;<br />

7. uimasteid kasutatakse probleemide ületamiseks;<br />

8. tekivad tõsiselt kahjulikud tagajärjed (koolist või töölt puudumine, valetamine, varastamine,<br />

seaduserikkumised, peaparandamine).<br />

Kuritarvitamine:<br />

1. uimastite kasutamine kindlakskujunenud rituaale järgides;<br />

2. uimastite kasutamine (lisaks nädalavahetustele) ka argipäeviti;<br />

3. uimastitega seotud mõtted on tähtsal kohal;<br />

4. uimastite ülesostmise ja edasimüügiga tegelemine;<br />

5. kasvab taluvus uimastite suhtes;<br />

6. tekivad väsimus, tujukus, depressiivsus, viha;<br />

7. käitumist mõjutavad järsud meeleolumuutused;<br />

8. uimastite tarvitamisest tekkinud probleemide eitamine;<br />

9. väga tõsised kahjulikud tagajärjed (vargused, kodust ärajooksmised, koolist/tööst loobumine, konfliktid<br />

perekonnas, uimasteid mittekasutavate sõprade kaotamine, kehakaalu muutused, mälulüngad, madal<br />

enesehinnang, depressiivsus).<br />

86 Kiive, E., Kull, M., Põiklik, E., Saat, H. (2007). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat I kooliastmele (1.-5. klassile lihtsustatud õppekava<br />

järgi). . Tallinn: Puffet Invest.<br />

87 Oiseth, Ole Vidar (1999). Narkootikumid ning doping- ja muud tervistkahjustavad ained. Tallinn: Eesti Politseiamet.<br />

88 Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. (2004). Tallinn: Sisekaitseakadeemia.<br />

89 Kiive, E., Kull, M., Põiklik, E., Saat, H. (2007). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat I kooliastmele (1.-5. klassile lihtsustatud õppekava<br />

järgi). Tallinn: Puffet Invest.<br />

60<br />

Räägime <strong>tervisest</strong>! <strong>Juhendmaterjal</strong> noorsootöötajatele

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!