Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
5<br />
2. Kesknärvisüsteemi stimuleerivate ehk ergutavate ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin,<br />
metamfetamiin, MDMA/Ecstasy, kofeiin, nikotiin. Nende ainete mõju all oleval isikul võib esineda<br />
rahutu käitumine, kõrgenenud meeleolu, kiirenenud ja hüplev mõttekäik, koordinatsioonihäired,<br />
paranoia, punetav ja vesine nina limaskest („nina tilgub“).<br />
3. Hallutsinogeenide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP. Nagu juba nende uimastite<br />
üldnimetus ütleb, võivad nimetatud ainete mõju all oleval inimesel tekkida hallutsinatsioonid, häiritud<br />
tegelikkusetaju ning psühhootiline seisund. Hallutsinogeenid on tuntud „flashback“-efekti tõttu, mis<br />
tähendab, et päevi, nädalaid ja aastaid pärast nende tarvitamist võib tekkida meelepetete kordumine.<br />
4. Sissehingatavad ained on keemilised lahustid, bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud,<br />
gaasid, aerosoolid jne. Nimetatud ainete mõju all olev isik on kahvatu, kurnatud välimusega,<br />
orientatsioonihäiretega, näol, kätel ja riietel sissehingatavate ainete lõhn.<br />
Lisaks on olemas aineid, mis ei kuulu siin välja toodud kategooriate alla. Näiteks kanepi puhul sõltub<br />
toime annuse suurusest (suurte koguste tarbimisel võivad esineda hallutsinatsioonid, väikeste koguste<br />
puhul seda toimet ei ilmne). Kanepi erinevad tooted on marihuaana, hašiš, hašišiõli. Kanepi mõju all oleval<br />
inimesel võivad esineda punetavad silmavalged, kanepilõhn hingeõhus ja riietel, nõrgenenud refleksid,<br />
koordinatsiooniraskused, mäluhäired, põhjuseta heatujulisus, itsitamine. Mõnedel ainetel on ühtaegu ka<br />
erinev toime, näiteks ecstasy on korraga nii stimulant kui hallutsinogeen (hallutsinogeenne toime on siiski<br />
86, 87, 88<br />
tunduvalt nõrgem).<br />
Mitmed uimastijoobe tunnused võivad esineda ka paljude haigusnähtude korral ega anna otsest<br />
alust uimastijoobe diagnoosimiseks. Lõpliku diagnoosi andja saab olla ainult arst! 89<br />
Järgmiseks on ära toodud kokkuleppeliste uimastiseotuse astmete iseloomulikud tunnused, kus<br />
eelkõige on kirjeldatud käitumuslikke iseärasusi:<br />
Proovimine:<br />
1. alkoholi, tubaka ja narkootikumide proovimine;<br />
2. uimastite mõju tundmaõppimine;<br />
3. juhuslik uimastite tarvitamine;<br />
4. madal uimastite taluvus (tolerantsus);<br />
5. uimastite proovimine eelkõige uudishimust;<br />
6. kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad.<br />
Tarvitamine:<br />
1. on tekkinud spetsiifilised uimastite kasutamise viisid (kindel aeg, koht, seltskond, uimasti);<br />
2. suurenenud on uimastite taluvus;<br />
3. järgmine tarvitamiskord on ette planeeritud ja oodatud;<br />
4. tarvitatakse rohkem, kui on ette planeeritud;<br />
5. enamik sõpradest tarvitab uimasteid;<br />
6. kasvab ümbritsevate inimeste surve uimastite koostarbimiseks;<br />
7. uimasteid kasutatakse probleemide ületamiseks;<br />
8. tekivad tõsiselt kahjulikud tagajärjed (koolist või töölt puudumine, valetamine, varastamine,<br />
seaduserikkumised, peaparandamine).<br />
Kuritarvitamine:<br />
1. uimastite kasutamine kindlakskujunenud rituaale järgides;<br />
2. uimastite kasutamine (lisaks nädalavahetustele) ka argipäeviti;<br />
3. uimastitega seotud mõtted on tähtsal kohal;<br />
4. uimastite ülesostmise ja edasimüügiga tegelemine;<br />
5. kasvab taluvus uimastite suhtes;<br />
6. tekivad väsimus, tujukus, depressiivsus, viha;<br />
7. käitumist mõjutavad järsud meeleolumuutused;<br />
8. uimastite tarvitamisest tekkinud probleemide eitamine;<br />
9. väga tõsised kahjulikud tagajärjed (vargused, kodust ärajooksmised, koolist/tööst loobumine, konfliktid<br />
perekonnas, uimasteid mittekasutavate sõprade kaotamine, kehakaalu muutused, mälulüngad, madal<br />
enesehinnang, depressiivsus).<br />
86 Kiive, E., Kull, M., Põiklik, E., Saat, H. (2007). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat I kooliastmele (1.-5. klassile lihtsustatud õppekava<br />
järgi). . Tallinn: Puffet Invest.<br />
87 Oiseth, Ole Vidar (1999). Narkootikumid ning doping- ja muud tervistkahjustavad ained. Tallinn: Eesti Politseiamet.<br />
88 Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. (2004). Tallinn: Sisekaitseakadeemia.<br />
89 Kiive, E., Kull, M., Põiklik, E., Saat, H. (2007). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat I kooliastmele (1.-5. klassile lihtsustatud õppekava<br />
järgi). Tallinn: Puffet Invest.<br />
60<br />
Räägime <strong>tervisest</strong>! <strong>Juhendmaterjal</strong> noorsootöötajatele