Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

Sõltuvus:
1. uimastid on omandanud keskse koha igapäevaelus;
2. on tekkinud võõrutusnähud, mistõttu kasutamise või mittekasutamise vahel puudub
3. valikuvõimalus;
4. uimastisõltuvuse eitamine;
5. on suurenenud uimastite üksinda tarvitamine;
6. kõrge taluvus uimastite (välja arvatud alkohol) suhtes;
7. agressiivne käitumine;
8. valmisolek teha uimastite hankimise nimel ükskõik mida;
9. senini oluliste harrastuste kadumine;
10. kontrolli kadumine isikliku elu üle;
11. mälulüngad;
12. isikuomaduste muutumine (viha, agressiivsus, enda vihkamine);
13. kehakaalu olulised muutused;
14. korduvad edutud katsed uimastitarbimist vähendada või lõpetada;
15. drastilised tagajärjed (tööst ilmajäämine, perekondlike sidemete katkemine, võlad, tõsised
tervisehäired, seaduserikkumised). 90
Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna enam
subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Annust tuleb suurendada saavutamaks esialgset
toimet. Tolerantsuse tõus on organismi kaitse- ja kohanemisreaktsioon uimastile, mis aitab säilitada sisemist
tasakaalu ning võimaldab funktsioneerida uimasti poolt muudetud sisekeskkonna tingimustes. 91
Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju uimasteid. Sõltub ainest ja kogusest, kas
tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm.
Sõltuvus on seisund, kus inimene on uimastiga vaimselt ja füüsiliselt nii ära harjunud, et normaalseks
eksisteerimiseks peab seda pidevalt tarvitama ja ta ei suuda lõpetada, ilma et kannataks ebameeldivate
võõrutusnähtude käes. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et pärast
uimasti mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti.
Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. Füüsiline sõltuvus tähendab,
et inimese keha on uimastite kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel
jääb mingil põhjusel tavapärane kogus uimastit saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad võõrutusnähud.
Näiteks heroiinitarvitajal tekib sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud
terviseprobleemid. Eri uimastitel on võõrutusnähud erinevad. 92
5.1.2 Riskitegurid ja kaitsvad tegurid
Uimastisõltuvus on nagu iga teine haigus – mõnel inimesel see tekib ning mõnel mitte. Mõned noorukid on
vastuvõtlikumad uimastite tarvitamisele, mõnedel inimestel on suurem tõenäosus sõltuvuse väljakujunemiseks.
Sõltuvuse kujunemist mõjutavaid faktoreid kirjeldab joonis ...
Uimastitarbimise tõenäosust ning sõltuvuse teket suurendavaid faktoreid nimetatakse riskifaktoriteks.
Mida rohkem riskifaktoreid kokku langeb, seda suurem on oht, et uimastitarvitamine viib sõltuvuse
tekkeni või uimasti kuritarvitamiseni. Uimastitarbimise tõenäosust vähendavaid faktoreid nimetatakse aga
kaitsefaktoriteks. Kaitsefaktorid vähendavad inimese riski sõltuvuse tekkeks.
Riskifaktorid
Peamised riskifaktorid:
• Individuaalsed faktorid ehk psühholoogiline ja füsioloogiline haavatavus uimastite
suhtes: temperamendi omapära, elamustejanuline käitumine, impulsiivsus, ebaadekvaatne
enesehinnang (nii madal kui ka ülemääraselt kõrge), emotsionaalse eneseregulatsiooni puudulikkus
(toimetulematus stressi, ärevuse, vihaga), puudulikud sotsiaalsed oskused, käitumishäired varases
eas, tajutavad elumuutused, austuse puudumine institutsioonide ja seaduste suhtes, kohanematus
kohaliku kultuuriga.
90 Kiive, E., Kull, M., Põiklik, E., Saat, H. (2007). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat I kooliastmele (1.-5. klassile lihtsustatud õppekava
järgi). Tallinn: Puffet Invest.
91 Kiive, E., Kull, M., Põiklik, E., Saat, H. (2007). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat I kooliastmele (1.-5. klassile lihtsustatud õppekava
järgi). Tallinn: Puffet Invest.
92 Tervise Arengu Instituudi narkootikumidealane veebileht http://www.narko.ee
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 61