Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

1.2 Tervisedendus noorsootöös
„Inimene läheb vanemaks, tõbi läheb nooremaks.“
Paljud tänapäeva noorte ees seisvad terviseprobleemid erinevad möödunud kümnendite omadest. Valitseb
otsene seos noorukite ja neist hiljem sirguvate täiskasvanute tervise ning nende valitud tervist mõjutavate
harjumuste vahel. Noorte elustiili kujundavad paljuski ühiskondlikud probleemid, millega nad kokku
puutuvad. Lapsed ja noored veedavad suure osa oma igapäevaelust mitte vanemate juures, vaid koolis ja
muudes asutustes. Õigete valikute tegemine paneb noorte õlule suure vastutuskoorma. Mõnedes noortes võib
see tekitada stressi ning ahvatleda otsustama ohtliku eluviisi kasuks – näiteks proovima erinevaid uimasteid.
Teatud käitumisviisid, mis on sageli nooruses omandatud, on ilmses seoses tänapäeval levinud peamiste
surmapõhjustega, milleks on südamehaigused, vähk ja vigastused. Nende käitumisviiside alla käib suitsetamine,
ebatervisliku toidu söömine, vähene kehaline aktiivsus ning alkoholi ja teiste uimastite kasutamine.
Seksuaalsuhetesse astumine võib kaasa tuua HIV-sse või teistesse seksuaalsel teel levivatesse haigustesse
nakatumise ning soovimatu raseduse. On ka käitumisviise, millega kaasnevad vägivald või ootamatud
vigastused – näiteks kaklused, mootorsõidukite kokkupõrked jm. Säärased käitumisviisid suurendavad
koheste või tulevikus tekkivate terviseprobleemide ohtu. On oluline teada, et neist riskiteguritest tingitud
haigusi saab ära hoida. Seega peitub laste ja noorukite seas läbiviidavas tervise edendamises ja ennetustöös
väga suur kasupotentsiaal 11 .
Noortekeskus on suurepärane koht sõlmimaks usalduslik vabal tahtel põhinev suhe noore inimesega, kes
võib-olla puudub sageli koolist või kellel on isiklikud või sotsiaalsed vajadused, millega kool ja/või kodu ei
tegele. Noorsootöötajate poolt ellu viidav tervisedendus täiendab koolis ja kodus teostatavat tervisekasvatust
ning võib oma mitteformaalse metoodika poolest olla paljudele noortele sobiv.
Noorsootöötajad saavad tervisevaldkonnas:
1. pakkuda noortele informatsiooni, haridust ja nõu;
2. toetada ja julgustada noori tegema tervislikke valikuid;
3. toetada noori tegema iseseisvaid otsuseid pärast tervikliku informatsiooni omandamist;
4. tõsta noorte enesekindlust ja arendada sotsiaalseid toimetulekuoskusi, misläbi noored oskavad
tulla toime kaaslaste survega, sõlmida positiivseid suhteid ning tulla toime konfliktide ja raskete
olukordadega;
5. arendada riskikäitumise eest kaitsvaid tegureid;
6. aidata noortel pääseda ligi tervishoiuteenustele, osaleda nende arendamises ja hindamises;
7. toetada noortelt noortele koolitusi või mentorlusprogramme;
8. pakkuda toetust vaimsete ja/või füüsiliste probleemide/haigustega noortele 12 .
Selle käigus täidab noorsootöötaja mitmeid erinevaid rolle:
• Ekspert: noorsootöötaja annab teadmisi ja oskusi, vastab küsimustele (või lubab hankida osalejatele
informatsiooni hiljem), selgitab väärarusaamu.
• Suhtleja: noorsootöötaja eesmärgiks on jagada koolitusgrupiga isiklikke väärtushinnanguid ja ideaale,
näiteks, teismelised ja täiskasvanud peaksid võrdselt kohtlema nais- ja meessoost inimesi ning edendama
soolist võrdõiguslikkust.
• Juhendaja: osalejate kogemustele tuginedes aitavad noorsootöötajad koolitusmeetodite abil seminaril
tutvustatud uusi teadmisi ja oskusi kergemini omandada 13 .
Noorsootöötaja ei saa ning ei peagi olema terviseteemadel nõustaja.
Mitteformaalne lähenemine on enamasti parim viis töötamaks
noortega noortekeskustes. See eristab ka koolis läbiviidavat
tervisekasvatust noortekeskuse tööst – noorsootöötaja saab
kasutada ära mitteformaalseid viise, misläbi noorte tervist edendada.
Mitteformaalses keskkonnas sobivad hästi kasutamiseks aktiivse
õppimise meetodid. Aktiivõppe põhimõte on noorte kaasamine
Oluline on meeles pidada,
et kui soovite, et noorte
käitumises midagi muutuks,
tuleb kõigepealt mõelda
iseenda käitumisele.
11 Lepp, K., Maser, M. (2002). Tervisedendus koolis: tervikliku koolitervise programmi rakendamine koolikeskkonnas. Tallinn: Eesti Tervisekasvatuse
Keskus.
12 Hunter, B., Payne, B. (2007). Being Healthy: The Implications for Youth Work of Every Child Matters. Leicester: The National Youth Agency.
13 Vessmann, M. (toim) (2004). Noored noortele koolitus. Koolitajate koolituse käsiraamat. Eesti Seksuaaltervise Liit. http://amor.struktuur.ee/vvfiles/f/
fec07f575d9ac6ee483205cde793b50b.pdf
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele 9