Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele. TAI ... - Tartu

Enim levinumad segatarbimise kombinatsioonid noorte hulgas on alkohol ja energiajoogid, alkohol ja
antidepressandid, alkohol ja Ecstasy või muud kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained ehk stimulandid.
Igasugune uimastite segatarbimine hõlmab endas tunduvalt suuremat terviseriski. Stimulandid kiirendavad
kesknärvisüsteemi tegevust, südamelööke ja hingamissagedust. Tarbides koos erinevaid stimulante nagu
energiajoogid, Ecstasy ja amfetamiin, saab organism väga suure koormuse, eriti süda, mille tagajärjeks
võivad olla mürgistus, ohtlik vedelikupuudus ja keha ülekuumenemine, mis kõik võivad lõppeda äkilise
südameseiskumisega. Erinevate kesknärvisüsteemi tööd aeglustavate ainete nagu alkoholi, heroiini, fentanüüli,
kanepi, uinutite ja antidepressantide koos tarbimine võib viia hingamise seiskumiseni, mille tagajärjeks võib
olla koomaseisundisse langemine või surm. Tarbides segamini kesknärvisüsteemi kiirendavaid ja aeglustavaid
uimasteid, võib põhjustada väga ettearvamatuid ja ootamatuid tagajärgi. Selline teguviis tekitab organismis
segaduse, kuna kehas võistlevad kaks täiesti erineva toimega ainet 100101 .
Uimastid ja riskeeriv seksuaalkäitumine
• Alkohol ja narkootikumid nõrgendavad
keha võimet kaitsta ennast nakkuste,
sealhulgas HIV-i eest.
• Alkohol ja narkootikumid muudavad
noore mõttemaailma ning ta võib astuda
kaitsmata seksuaalvahekorda, jagada
uimastite süstimisel teistega nõela
või süstalt või võtta muid riske, mis seavad
teda ohtu nakatuda HI-viirusesse.
• Isegi kui joobes olles kasutatakse seksuaalvahekorra
ajal kondoomi, on suur
tõenäosus, et seda tehakse valesti.
• Kui noor on alkoholi või narkootikumide
mõju all, võib ta nõustuda seksuaalvahekorraga,
kuigi ta tegelikult ei taha
seda.
• Tihti leiab seksuaalne ärakasutamine
(vägistamine) aset siis, kui inimesed on
alkoholi mõju all.
• Mitmeid pidudel levinud uimasteid (alkohol,
ketamiin ja GHB ehk korgijook)
kasutatakse vahel kui nö vägistamisuimasteid.
Keegi võib lisada ühte või mitut
nendest ainetest oma ohvri joogile,
et teda siis, kui ta meelemärkuse kaotanud on, ära kasutada.
Seksuaalne ärakasutamine ei ole kunagi ohvri süü, isegi kui ta on tarbinud alkoholi või narkootikume. Kaineks
jäämine aitab noorel ennast vägivalla eest kaitsta 102 .
5.1.4 Nooruk ja teda ümbritsev ühiskond
Uimastiprobleemidega peredest pärit lapsed
Oluliseks osaks inimese elus on sidemed ja suhted tema perekonnaga. Perekonnaliikmete käitumine ja tunded
omavad vastastikust mõju. Peresisene uimastitarvitamine mõjutab kõigi pereliikmete käitumist.
Perekonna ülesandeks on oma liikmete füüsiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamine.
See eeldab piisavat turvalisust ja heaolu. Vanemate kohustus on luua tingimused laste toetuseks, hariduseks
ning sotsialiseerumiseks. Kõiki neid funktsioone võib ohustada uimasti tarvitamine perekonnas. Uimasti
tarvitamine võib vanemliku armastuse ja toetuse asemel põhjustada lastele emotsionaalseid ja
füüsilisi kannatusi. Uimastiprobleemidega peredest pärit lapsi võib pidada üheks haavatavamaks grupiks.
Nad võivad olla isoleeritud abiressurssidest, elada ebasobivas keskkonnas või sattuda sotsiaalhoolekande
süsteemi.
Kasvamine halvasti toimivas peres avaldab suurt mõju noore kujunemisele. Lastel võivad kujuneda
mitmed psüühikahäired, esineda probleemid koolis ning suhete loomises. Samuti võib laps sündida
alkoholsündroomiga või kannatada väärkohtlemise all. Nii geneetilised kui ka sotsiaalsed uuringud toovad
100 Australian Government, Department of Education, Employment and Workplace Relations http://www.deewr.gov.au/Schooling/Pages/default.aspx
101 Selected Issues: Polydrug Use (2002). EMCDDA.
102 Tervise Arengu Instituudi narkootikumidealane veebileht http://www.narko.ee
64
Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele