Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu
Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu
Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2004<br />
Tänapäeva nooruki värvikas maailm<br />
Eesti uuem noorteraamat ja selle lugeja<br />
Helle Laanpere<br />
Mõne viimase aasta jooksul <strong>on</strong> jälle saanud võimalikuks rääkida sellisest nähtusest nagu eesti<br />
noortekirjandus, eriti pärast Eesti <str<strong>on</strong>g>Lastekirjandus</str<strong>on</strong>g>e Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud<br />
noorsoojutuvõistlusi, mis õhutasid mitut uut autorit oma kogemusi ja mõtteid noorte elust<br />
raamatuks vormima. Tormiline heakskiit, mis sai osaks esimese võistluse võidutööle, <strong>on</strong> sestpeale<br />
sundinud teisigi raamatutegijaid märkama teismelises lugejas tõsiseltvõetavat partnerit.<br />
Nii <strong>on</strong> noorte riiulisse laekunud ridamisi uusi raamatuid eesti autoritelt – seiklusjutte, ulmet,<br />
satiiri, tõsieluraamatuid. Ajakirjanduses <strong>on</strong> saanud heaks to<strong>on</strong>iks võtta aeg-ajalt kõneks järjekordne<br />
lasteraamat. Kirjanikud kirjutavad, arvustajad arvustavad, žüriid auhindavad, pedagoogid õpetavad,<br />
raamatukoguhoidjad soovitavad – igaüks ikka oma äranägemise järgi parimat! Mõnikord aga<br />
märkame hämmastusega, et vana hea sõber-soovitas-süsteemi kaudu (mis töötab vabatahtliku<br />
lugemisvara reklaamina praegu kõige kindlamalt[6]) levivad tasapisi, kuid visalt teismeliste hulgas<br />
hoopis teised raamatud.<br />
Peab küll möönma, et paljud täiskasvanud raamatutegijad <strong>on</strong> ka ise taibanud, et nende<br />
noorusajal kujunenud väärtushinnangud jäävad tänases Eestis teismeliseikka jõudnud noore silmis<br />
paratamatult nii sõna otseses kui ka kujundlikus mõttes eelmisse aastatuhandesse. Nad <strong>on</strong> teinud<br />
eelnevaid „turu-uuringuid”, kasutanud oma pikaajalisi pedagoogikogemusi või rakendanud<br />
kujutlusvõimet. Ometi oleks meil vaja uut lugemispsühholoogia uuringut, kui tahame saada selgust<br />
selles, mida noor lugeja raamatus märgata ja hinnata oskab, mida ta raamatult ootab.<br />
Väikese eelsoojendusena pakun välja ühe väikelinna paari kooli õpilaste mõtteid eesti<br />
uuematest noorteraamatutest. 7. ja 8. klasside õpilastel paluti lugeda üht või mitut raamatut<br />
alljärgnevast valikust ja avaldada arvamust selle kohta, kui adekvaatselt need kajastavad tänaste<br />
noorte elu. Küsiti ka, millised <strong>on</strong> lugejate ootused noorteraamatutele.<br />
Vastuste põhjal tundub, et üleminek põnevalt seiklusjutult psühholoogilise koega raamatule<br />
toimub endiselt 7.–8. klassi paiku.[7] 7. klassi õpilased valisid lugemiseks pigem seiklusraamatu<br />
või määratlesid näiteks Aidi Valliku Anni-lugusidki seiklusjutuna. 8. klassis aga eelistati juba<br />
sagedamini probleemraamatuid, „sest vahel <strong>on</strong> minul või sõbrannal raamatus toodud probleem ja <strong>on</strong><br />
huvitav teada saada, kuidas autor <strong>on</strong> olukorra lahendanud. Varem lugesin fantastilisi noortejutte,<br />
sest probleemraamatud olid tol ajal mulle igavad lugeda.”<br />
Tutvustatud valikus oli raamatuid seinast seina. Reet Kudu „Pöörane reis” asub<br />
keskpõrandal, ehk pisut seiklusraamatu seinale lähemal. Uusrikkast <strong>on</strong>u ostab Sillile (15)<br />
sp<strong>on</strong>sorrahade eest koha Eesti triatl<strong>on</strong>i noorteko<strong>on</strong>disse. Tüdruk otsustabki viiuli nurka visata ja<br />
kuulsaks sportlaseks hakata. Ebaõnn esimestel võistlustel Austrias sunnib teda aga sellest mõttest<br />
loobuma.<br />
Ehk oli 1990. aastate alguse varakapitalistlikus Eestis tõesti võimalik sel kombel<br />
sportlasekarjääri teha? Ka võõristus arvutite vastu või esmakordselt välismaale sattunud Silli<br />
vaimustumine teeäärsetest hurmavatest tualettruumidest jäävad aega ja oludesse, mille kohta tänane<br />
teismeline enam midagi ei oska arvata.<br />
Tegelikult <strong>on</strong> Silli põhimureks saamatusetunne ja eneseusu puudumine. See paljudele tuttav<br />
probleem võib aga jääda kahe silma vahele, kui hakkad juurdlema näiteks selle üle, kuidas saadi
Change language