Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu
Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu
Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tõlge täidab tühikut<br />
Tänapäeva eesti laste- ja noortekirjanduse valged laigud<br />
Ave Tarrend<br />
Tänavuse algupärase lastekirjanduse päeva põhiteema – vabadus lastekirjanduses – viib mõtted<br />
paljudesse eri suundadesse. Siiski tundub mulle antud teemavalikust lähtudes kõige intrigeerivam<br />
arutleda selle üle, kui vaba või ahistatud <strong>on</strong> meie algupärane lastekirjandus Eesti lasteraamatuturul.<br />
Nimelt võib tuntud eesti keele uurijat Kristiina Rossi parafra<str<strong>on</strong>g>see</str<strong>on</strong>g>rides väita, et suurema osa eesti<br />
keeles trükitud tekstist moodustab tõlgitud tekst. Sealjuures ei mängi rolli, kas tegemist <strong>on</strong><br />
täiskasvanutele või lastele ja noortele mõeldud kirjandusega – eri keeltest vahendatud tõlked<br />
valitsevad kirjanduse üldpildis mäekõrguselt omamaise kirjanduse üle. Kuidas mõjutab selline<br />
olukord meie algupärast lastekirjandust? Kas tõlketeostes võib täheldada teatud žanrite, teemade või<br />
vormilahenduste ülekaalu? Kui jah, siis mida ütleb välismaise teksti domineerimine raamatuturul<br />
meie kodumaise kirjanduse hetkeolukorra kohta? Ning lõpuks: kas tõlgete vohamine ei piira eesti<br />
autorite vabadust rääkida kaasa neil teemadel, mida tõlkekirjanduses <strong>on</strong> juba käsitletud?<br />
Niisiis <strong>on</strong> mul kavas veidi mõtestada algupärase ja tõlkelise laste- ja noortekirjanduse suhet<br />
viimase kümne aasta arengu põhjal.<br />
Ärevust tekitav statistika<br />
Tõdemuses, et Eesti lasteraamatuturul domineerivad tõlked algupärandite üle, ei ole midagi uut;<br />
probleem <strong>on</strong> olnud korduvalt üleval nii lastekirjanduse uurijate kogunemistel kui ka ajakirjanduses.<br />
1990. aastate alguses, mil nõukogude süsteemi kirjastamis- ja raamatulevi poliitika oli kokku<br />
varisenud ning ühisk<strong>on</strong>d sattunud sügavasse majanduslikku ja psühholoogilisse kriisi, oli võib-olla<br />
loomulik, et tõlkeid ja eriti klassikute kordustrükke ilmus omamaistega võrreldes rohkem. Sirvides<br />
aga möödunud aastate eestikeelse laste- ja noortekirjanduse bibliograafilisi nimestikke[8], mis<br />
sisaldavad eestikeelse originaalkirjanduse kõrval nii eesti keelde tõlgitud tekste kui ka<br />
kordustrükke, torkas mulle silma üha jätkuv tendents, et tõlkekirjandust ilmub aastas keskmiselt<br />
kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust.<br />
Toodud väide kehtib kõikide tekstiliikide kohta, välja arvatud luule, kus ilmub<br />
algupärandeid rohkem kui tõlkeid. Mullu jõudis 24 omamaise luuleraamatu kõrval trükki viis<br />
tõlkekogu, varasematel aastatel oli aga tõlkeluulekogusid üsna vähe: keskmiselt üks kogumik<br />
aastas. Luule tõlkimise keerukust arvestades selline olukord ei üllata, kuigi mullune tõusutrend<br />
tõlkeluule vallas võib jätkuda tulevikuski. Et algupärane luule <strong>on</strong> ka mahult tõlkeluulega võrreldes<br />
tunduvalt kaalukam, siis põhjust paanikaks ei ole. Küll aga tekitab ärevust tõsiasi, et viimase viie<br />
aasta jooksul <strong>on</strong> tekkinud suur lõhe omamaise ja tõlkelise aimekirjanduse vahel. See lõhe <strong>on</strong> küll<br />
alates 2000. aastast, mil aimekirjanduse tõlked ületasid eesti omatoodangu tervelt kuuekordselt,<br />
järk-järgult kahanenud, kuid siiski ka veel ülemöödunud aastal ületasid tõlked meie algupärandeid<br />
arvuliselt ligi kolm korda. Näiteks ilmus 2000. aastal 126 aimekirjanduse alast tõlget ja vaid 20<br />
omamaist teatme- ehk teaberaamatut, 2003. aastal olid need arvud vastavalt 98 ja 33. 2004. aasta<br />
statistika ei ole veel lõplik, kuid olemasolevatele andmetele toetudes võib väita, et ka möödunud<br />
aastal oli välismaist päritolu aimekirjandus algupärasest umbes kolm korda arvukam.<br />
Samasugust mõtlemapanevat arengut näitab ka ilukirjandusliku proosa viimaste aastate<br />
statistika. Näiteks 2000. aastal ilmus 239 tõlkeraamatu kõrval vaid 53 eesti algupärast teost,<br />
sealhulgas vaid 26 esmatrükki. 2004. aastal olid need arvud vastavalt 139 tõlkeproosa raamatut ja<br />
36 omamaist teost, mis näitab taas eesti proosa peaaegu neljakordset allajäämist tõlkeproosale.
Change language