Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu
Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu
Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
pusle- ja riide-, mänguasja- ja vanniraamatut jne, jne. Laia ampluaaga meisterdamisraamatu<br />
võimalused ulatuvad voltimisest ja rebimisest kuni põneva nöör- ja põimimistehnikani,<br />
mitmesugustest elektro<strong>on</strong>ilistest mänguraamatutest rääkimata. Suur osa neist interaktiivsetest<br />
trükistest <strong>on</strong> tõlgitud ja ilmunud kirjastuste Ersen, Egm<strong>on</strong>t Est<strong>on</strong>ia, Sinisukk, Koolibri või Odamees<br />
väljaannetena. Andrus Kivirähki Limpa-kampaania, kui raamatuostuga kaasnes pudel lim<strong>on</strong>aadi, <strong>on</strong><br />
niisamuti üks ärivorme, välismaiste eeskujude kodumaine koopia. Võime taas kord veenduda,<br />
kuidas tõlked vormivad ja kujundavad meie raamatuturgu, suruvad peale turustamisnippe, mis<br />
peaksid tagama müügiedu ja köitma tähelepanu.<br />
Rääkides tegelusraamatutest, ei saa mööda minna ka mitmesugustest Barbie, Miki-Hiire,<br />
teletupsude, Tomi ja Jerry või tuntud muinasjututegelastega pealkirjastatud kleepsu-, värvi- või<br />
mõistatamisraamatutest, mida veel paar aastat tagasi leidus raamatulettidel massiliselt, kuid mis<br />
tänaseks <strong>on</strong> õnneks veidi taandunud. Julgen väita, et selliste turule paisatud lasteraamatute üle<br />
siinmail küll keegi rõõmu ei tunne ja et tegemist oli vaid välismaa kirjastuste Eesti filiaalide<br />
pealesurutud müügikampaaniatega. Kiire populaarsuse taotlemine <strong>on</strong> minu meelest tegelusraamatu<br />
kunstilise väärtuse ja omapära veidi alla löönud ning selle nii vajaliku, põneva ja variantiderohke<br />
lasteraamatu staatust tublisti kõigutanud.<br />
Viimase kümne aasta jooksul <strong>on</strong> eestikeelse laste- ja noortekirjanduse hulgas<br />
tähelepanuväärse koha leidnud usuteemaline, täpsemalt öeldes ristiusu misj<strong>on</strong>itööga seotud<br />
kirjandus. Esialgu oli <str<strong>on</strong>g>see</str<strong>on</strong>g> suures osas tõlkeline, ulatudes keskeltläbi 7–8 väljaandeni aastas, kuid<br />
uuel aastatuhandel <strong>on</strong> lastele mõeldud vaimulike trükiste arv jäänud püsima 3–4 peale ja autorite<br />
ridadesse <strong>on</strong> lisandunud terve hulk eesti nimesid. Selline olukord näitab, et tõlked tegid n-ö otsa<br />
lahti, millest omamaised autorid julgelt ja kiiresti kinni haarasid. Pole kahtlust, et ristiusu<br />
tutvustamine oli pärast pikka nõukogude ateismiaega väga oluline, kuid ometi tahaks täna küsida,<br />
kuhu jäävad maailma teiste suurte religio<strong>on</strong>ide – budismi, hinduismi, islami, judaismi – tutvustused<br />
meie lastele. 1998. ja 1999. aastal ilmunud kaks brošüürikest maailma usunditest ja veelgi<br />
tagasihoidlikum katse (vaid 17-leheküljeline vihik) tutvustada meditatsio<strong>on</strong>ipraktika kaudu ida<br />
religio<strong>on</strong>e <strong>on</strong> võib-olla ilus algus, kuid seda <strong>on</strong> siiski piinlikult vähe. Tundub, et meie väikestele ja<br />
noortele lugejatele suunatud religioosse kirjanduse nišš <strong>on</strong> endiselt avatud tõlgetele ja ootab vaid<br />
julgeid pealehakkajaid.<br />
Tõenäoliselt ei kuulu usu teema nende valgete laikude hulka, mis eestikeelses<br />
lastekirjanduses end kõige teravamalt tunda annab. Pigem laiuvad hirmuäratavad tühikud<br />
valdk<strong>on</strong>nas, mis puudutab laste ja noorte igapäevaelu ehk nende kodu, kooli ja vaba aja tegemisi<br />
meie tarbimiskarussellil tiirlevas ühisk<strong>on</strong>nas. Uurides hiljaaegu sõltuvusprobleemide kajastamist<br />
eesti laste- ja noortekirjanduses, puutusin kokku tõsiasjaga, et narkomaania-alast kirjandust <strong>on</strong> meil<br />
tänaseks olemas nii tõlgete kui ka algupäranditena – sest ega ükski endast lugu pidav tänapäeva<br />
noorte elust pajatav teos saa hakkama ilma seda probleemi kajastamata –, kuid täiesti kirjandusliku<br />
tähelepanuta <strong>on</strong> jäänud psüühilise sõltuvuse vormid: mitmesugused söömishäired, nagu anoreksia ja<br />
buliimia, või mängu- ja ostusõltuvus. Arvan, et nõustute minuga, kui väidan, et sedalaadi<br />
probleemid <strong>on</strong> meil Eestiski muutunud juba üsna igapäevaseks. Mõelgem kas või sellele, kui palju<br />
aega kulutavad lapsed ja noored internetis surfates, elektro<strong>on</strong>ilisi, arvuti- või videomänge mängides,<br />
mobiiltelef<strong>on</strong>iga lobisedes, kaubanduskeskustes aega veetes jm tarbimisühisk<strong>on</strong>na „hüvesid”<br />
nautides. Samuti võib sõltuvuse tekitajatena nimetada iluideaale, mida meie noorteajakirjad ja<br />
teised meediakanalid propageerivad ja millele paljud teismelised õhinal järele jooksevad, kulutades<br />
selleks kopsakaid rahasummasid ja ohverdades sageli ka oma tervise. Kirjandus võiks siinkohal<br />
hoiatajana-õpetajana palju ära teha, noortele vajalikke nõuandeid jagada või, miks ka mitte, juba<br />
ohtlikule teele sattunud noorele samastumisvõimalusi pakkuda, et aidata neil tekkinud olukorrast<br />
välja tulla. Algupärane kirjandus pole nendes küsimustes oma okasroosikeseunest veel ärganud.<br />
Mulle meenub vaid Reet Made jutustus „Kusagilt mujalt” kogumikust „Milj<strong>on</strong>i-poiss” (2003), mis<br />
räägib muu hulgas ka anoreksiaprobleemidest. Et anorektikuks osutub loos teismeline iluvõimleja<br />
Ursula, kes peab oma spordiharrastuse tõttu niikuinii pidevalt saledat jo<strong>on</strong>t hoidma ega ole <str<strong>on</strong>g>see</str<strong>on</strong>g>ga<br />
otseselt nn käibiva iluideaali ohver, kaotab tekst vajaliku sotsiaalse teravuse. Ka seni ilmunud
Change language