Vepsa muinasjutte. Tallinn: Perioodika, 1993.
Loov tühjus Pildi ja teksti harmo<strong>on</strong>ia ja disharmo<strong>on</strong>ia illustreeritud lasteraamatus Krõõt Kaljusto-Munck Ettekanne põhineb minu kursusetööl „Samspil og uoverensstemmelse mellem tekst og billede i 90’ernes børnebilledbøger”, mis <strong>on</strong> kirjutatud (koostöös kursusekaaslasega) Kopenhaageni raamatukogunduse ja infoteaduse koolis laste multimeedia valikaine käigus. Raamatukoguhoidjad peavad oskama hinnata raamatuid, et neid sobivalt vahendada. Tulevaste raamatukoguhoidjatena esitasime endale küsimuse: kuidas hinnata illustreeritud lasteraamatuid? Kas <strong>on</strong> olemas mingi teoreetiline valem või töövahend, mida me igapäevases töös saaksime kasutada? Illustreeritud lasteraamat jutustab lugu tekstis ja pildis, mis <strong>on</strong> kaks täiesti erinevat väljendusvormi. Kõrv püüab teksti ja pilk pilte. Kui neid koos kasutada, tekib tervik. Ulla Rhedin, illustreeritud lasteraamatute uurija, nimetab illustreeritud lasteraamatut „kolmandaks meediumiks”. See ei ole ei kunst ega kirjandus, kahe erineva väljendusvormiga kunstiliigi kohtumisel loob pildi ja teksti vaheline dünaamika uue väljendusviisi. <str<strong>on</strong>g>Lastekirjandus</str<strong>on</strong>g>e uurija Kirsten Bystrup, kes <strong>on</strong> olnud ka Taani kultuuriministeeriumi lasteraamatute illustraatorite auhinnažüriis (1989–1997), kirjeldab taani lasteraamatute illustratsio<strong>on</strong>ide muutumist 1940. aastatest tänapäevani ja leiab kolm muutust. 1. Muutus teksti tähtsuse määras. Varem oli oluline teksti piltides korrata, aga enam <str<strong>on</strong>g>see</str<strong>on</strong>g> nii ei ole. Tänapäeval <strong>on</strong> tekst kunstniku oma kujutluse aluseks, ta tutvub tekstiga, laseb selle endast läbi ja jutustab oma loo, mis jookseb tekstiga paralleelselt, sellega aeg-ajalt lõikudes. 2. Muutus piltide väljendusvõimes. 1940. aastatel olid illustratsio<strong>on</strong>id ülevaatlikud ja sisaldasid kergesti loetavaid, lihtsaid sõnumeid. 1990. aastate illustratsio<strong>on</strong>e iseloomustab sõnumite ja küsimärkide rohkus. 3. Muutus illustraatorite soovis luua piltides lastele äratuntavust. 1940ndatest 1980. aastateni oli illustraatorite püüdeks luua harivaid pilte, mis kirjeldaksid tegevust loomutruult, annaksid lastele aimu asjadest nii, nagu nad <strong>on</strong>. Noored 1990. aastate illustraatorid nägid illustreeritud lasteraamatu pilti iseseisva kunstina. Piltidest võib leida sõnumeid, millel pole tekstiga mingit seost ja mis võivad tuleneda näiteks kunstniku poliitilisest või sotsiaalsest suunitlusest. On olnud juttu ka sellest, et kirjanikud ja kunstnikud loovad lasteraamatuid „lapsele neis endis”. André Wang Hansen (kunstiajaloolane, lasteraamatute illustraatorite auhinnažürii liige 1989–1992) <strong>on</strong> mures, et andekad noored illustraatorid jo<strong>on</strong>istavad rohkem i<str<strong>on</strong>g>see</str<strong>on</strong>g>ndale kui tänapäeva lastele. Talle tundub, et need raamatud ei sobi lastele. Wang Hansen väidab koguni, et illustreeritud lasteraamatu sihtgrupiks ei olegi enam lapsed, sest neid raamatuid ostavad, hindavad, laenavad ja vahendavad täiskasvanud. Illustreeritud lasteraamatu imago ühisk<strong>on</strong>nas <strong>on</strong> tõusnud, tõsised päevalehed annoteerivad häid lasteraamatuid kõrvuti tõsiste täiskasvanute raamatutega. Illustreeritud lasteraamatuid ei vaadelda enam illustreeritud tekstina, vaid hinnatakse eraldi teksti ja pilte ning nendevahelist koostööd ja erinevust. Noore põlvk<strong>on</strong>na kunstnikest <strong>on</strong> sirgunud võrdväärsed loojad. Nad jutustavad lugu paralleelselt kirjanikuga. Neil <strong>on</strong> oma lugu. Mõnikord lähevad nad kirjandusteoreetikute arvates oma soovis muljet avaldada isegi liiga kaugele ja unustavad, et keeleline ja visuaalne väljendusvorm peavad üksteist täiendama, mitte üle trumpama. Väga põnevad, hoogsad ja tabavad pildiraamatud <strong>on</strong> need, kus kirjaniku ja kunstniku
- Page 2 and 3:
SISUKORD Saateks Ädu Neemre 2000 K
- Page 4 and 5:
Lastekirjandus - <
- Page 6 and 7:
kooli saabudes otsekohe kikivarvul
- Page 8 and 9:
Parijõgi) on saksa mõjutustel pü
- Page 10 and 11:
Pidepunkte eesti lastekirjandusest
- Page 12 and 13:
Fantastilisi lugusid kirjutavad-joo
- Page 14 and 15:
2) pärimuskultuuri (rahvalaul, -ta
- Page 16 and 17:
sellega isiklikku suhet looma: „S
- Page 18 and 19:
Nõukogude eesti lastekirjanduse ri
- Page 20 and 21:
hinnati ilmumisajal ja mis pole oma
- Page 22 and 23:
saime. Iseasi, kas ta üldse peab?
- Page 24 and 25:
Tuleb välja, et seiklusi võib oll
- Page 26 and 27:
Lõpetuseks tsiteerin taas Terry Pr
- Page 28 and 29: pannes kannab tekst ka sisuliselt.
- Page 30 and 31: Näidendis „Hiired pööningul”
- Page 32 and 33: Lastekirjandus - k
- Page 34 and 35: On veel üks unarusse jäänud läh
- Page 36 and 37: koerakutsikas tuua üle mitme riigi
- Page 38 and 39: Ema suudab mõne tunni jooksul (ise
- Page 40 and 41: aamatust nõu, kuidas ühe probleem
- Page 42 and 43: nähtused, nagu äri ajamine, eraom
- Page 44 and 45: paistel uudistega toidad... Peaksin
- Page 46 and 47: Kaseniit ütleb „Päikesekellas
- Page 48 and 49: pikemalt avama, kirjeldan põgusalt
- Page 50 and 51: alustel - need on puuliigid, mida s
- Page 52 and 53: Tasakaalustamatuse põhjused ja sel
- Page 54 and 55: tekkinud teatud kirjanduslik vaakum
- Page 56 and 57: pusle- ja riide-, mänguasja- ja va
- Page 58 and 59: on eesti lastekirjandusel oht kujun
- Page 60 and 61: Hoolsal lugemisel hakkas silma, et
- Page 62 and 63: korras, tõi kingitusi, aga kui sü
- Page 64 and 65: Jäljed hiies Ajaloost ja pärimuse
- Page 66 and 67: puudutasid puu krobelist koort. Nü
- Page 68 and 69: ingi. See keerles esialgu aeglasema
- Page 70 and 71: Kes kirjutab? Kes loeb? Noorteraama
- Page 72 and 73: noore inimese suu kaudu, ent loodud
- Page 74 and 75: saavad nad tagasi Mari juurde ja Ma
- Page 76 and 77: Sadakond aastat hiljem kirjutab Jur
- Page 80 and 81: koostöö on dünaamiline ja tasaka
- Page 82 and 83: Konn näitab keelt printsessile ja
- Page 84 and 85: juurde edasi läinud. Mulle oleks m
- Page 86 and 87: Harry Potteri sari on saanud väga
- Page 88 and 89: tolmuimejaga. Jemets kasutab vene m
- Page 90 and 91: 2008 Tähtsatest asjadest elus ja l
- Page 92 and 93: kolmekümne.” (Tungal 2008: 212.)
- Page 94 and 95: lugeda! See, mida ma teen, ongi lug
- Page 96: Algupärase lastekirjanduse päeva
- Page 105: [10] Itamar Even-Zohar. The Positio