Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu
Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu
Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
lipsab ta käest.”<br />
Teismeeas poiss Jaan Tangsoo „Hanejahis” nendib: „Ma tean, et mul <strong>on</strong> isa olemas. Ma elan<br />
temaga ühes ja samas majas, aga samal ajal <strong>on</strong> ta minust kaugemal kui mõni samblavärvi<br />
marsielanik, sest ma ei saa talle iial pihta” (lk 6). „Kui ma ärkan, <strong>on</strong> ta läinud... Ma tahaksin temaga<br />
rääkida! Lora ajada, malet mängida.” Katsed isaga kõnelda lõpevad tõrjumisega: „Räägime hiljem.<br />
Õhtul, poiss. Tõesti ei ole aega. Saa aru, mul <strong>on</strong> kiire.”<br />
Kerttu Soansi „Teistmoodi Sirelis” toimub omalaadne lapse ja täiskasvanu positsio<strong>on</strong>ide<br />
vahetus. Ema ja isa ei saa aru, miks vanem tütar ema ignoreerib ja kogu aeg koos isaga olla tahab,<br />
kuni selgub, et Olivia tahaks emaga olla küll, aga emal <strong>on</strong> nüüd väike tita ja isal ei ole mitte kedagi.<br />
„Ma tahan sinuga olla, aga pean isaga olema,” teatab Olivia (lk 15), võttes sellega justkui isa<br />
hooldaja rolli. Mingil emale arusaamatul põhjusel hakkab isa pärast teise tütre sündi koera poisiks<br />
hüüdma: „Poiss, tule siia, papa juurde!”<br />
Kati Murutari „Gripis” jätab isa oma pisipojale igal hommikul videotervituse,<br />
kompen<str<strong>on</strong>g>see</str<strong>on</strong>g>rimaks seda, et neil <strong>on</strong> vähevõitu ühist koosolemise aega. Lindile võetud õpetused ja<br />
head soovid <strong>on</strong> pojale olulised. Kui isa lahkub, siis püüab Sten korterist isa hingust leida, aga kõik<br />
isa asjad <strong>on</strong> läinud koos isaga.<br />
Leelo Tungla „Varesele valu” Iisi isa hoidis tütart nagu silmatera, kippus teda ehk liigagi<br />
hellitama. „Andres hoolis oma lastest rohkem kui naistest,” tõdeb üks neist naistest pisukese<br />
kibedusega (lk 73).<br />
Kui mõnel lapsel pole isa, siis kuhu need isad jäävad? On lapsi, kes ei tunnegi oma isa. Ega<br />
nendes peredes isadest ei räägita ka. Teemas oleks justkui suur saladus <str<strong>on</strong>g>see</str<strong>on</strong>g>s või midagi häbiväärset<br />
või katab suur solvumispilv need jutud kinni.<br />
Kristiina Kassi vastses raamatus <strong>on</strong> Käru Kaarel ainuke mees majas. Sellel teemal aga<br />
rohkem ei peatuta. Kaarlit huvitab isast enam <str<strong>on</strong>g>see</str<strong>on</strong>g>, kuidas tema saab perek<strong>on</strong>da paremale järjele viia.<br />
„Haldjatantsu” Argo ütleb küsimuse peale, kus ta isa <strong>on</strong>: „Pole kunagi olnudki. See<br />
tähendab, et füüsiliselt muidugi pidi olema, kurejuttu ma ei usu. Aga edasi ma ei tea.”<br />
Helga Nõu „Tõmba uttu!” Liana peres ei ole ka päriselt isa. Kunagi kindlasti oli, aga kuhu ta<br />
<strong>on</strong> kadunud, sellest ei räägita (lk 24). Leelo Tungla „Siri Siiriuselt” Peeter ei mäleta enam oma<br />
pärisisa, kes lahkus poja ja ema juurest juba ammu ning kolis teise riiki, kui poeg oli neljane. Ta<br />
mäletab plastkiike ja tõmmut mustade vuntsidega mehenägu (lk 57).<br />
Ruudi pole oma isaga kunagi kohtunud. Ema räägib tollest mehest alles siis, kui poeg<br />
otseseid küsimusi esitab. Poiss pole kunagi isa näinud ega tõenäoliselt näe ka.<br />
Nilss<strong>on</strong>-Brännströmi raamatu „Tsatsiki ja paps” nimitegelasel Tsatsikil läheb paremini. Ta<br />
nuiab, et ema viiks ta Kreekasse, kus saaks oma pärisisa üle vaadata. Too minestab, kui uudist<br />
kuuleb. Hiljem kõneleb pojale: „Sa pead mulle aega andma. Isa ei ole keegi selline, kes ollakse,<br />
isaks tuleb ajapikku saada, arvan ma. Ma ei tea, kas ma saangi kunagi isaks. Ma kardan lapsi. Ja <str<strong>on</strong>g>see</str<strong>on</strong>g><br />
vastutus... Ma olen vabadust alati kõige kõrgemalt hinnanud.”<br />
Samas raamatus <strong>on</strong> Göran, kelle suhtes poisil <strong>on</strong> tunne, et too <strong>on</strong> rohkem tema isa kui<br />
pärisisa (lk 127). Göran <strong>on</strong> küll isa olemiseks igati valmis, niisamuti nagu Ruudi-loo Enn.<br />
Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?” sündmused vallandab teadasaamine, et isa ei olegi isa ja<br />
ema <strong>on</strong> tütre eest oma untsu läinud armastust ning veel paljutki saladuses hoidnud. Anni pärisisa<br />
üritanud omal ajal pilte maalida, ent läbi ei löönudki ja olla nüüd tavaline joodik. Käis esialgu tütart<br />
vaatamas, viimati, kui Ann oli viiene (lk 23). Kasuisa <strong>on</strong> tüdrukule olnud tegelik isa. Rohkem kui<br />
segadus isadega ajendab Anni kodunt põgenema ema varjatud elu.<br />
Lugedes tundub, et sellise isa või isa aseainega, kes oma ebaõnnestumisi lapse peal välja<br />
elab, <strong>on</strong> koos elada märksa raskem. Tungla „Siri Siiriuselt” ühe tegelase Peetri kasuisa Tiit <strong>on</strong><br />
viinamaias, abikaasa vastu vägivaldne ja kasupoja suhtes vaenulik (lk 21). Esialgu oli kõik siiski