Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu

lipsab ta käest.”
Teismeeas poiss Jaan Tangsoo „Hanejahis” nendib: „Ma tean, et mul on isa olemas. Ma elan
temaga ühes ja samas majas, aga samal ajal on ta minust kaugemal kui mõni samblavärvi
marsielanik, sest ma ei saa talle iial pihta” (lk 6). „Kui ma ärkan, on ta läinud... Ma tahaksin temaga
rääkida! Lora ajada, malet mängida.” Katsed isaga kõnelda lõpevad tõrjumisega: „Räägime hiljem.
Õhtul, poiss. Tõesti ei ole aega. Saa aru, mul on kiire.”
Kerttu Soansi „Teistmoodi Sirelis” toimub omalaadne lapse ja täiskasvanu positsioonide
vahetus. Ema ja isa ei saa aru, miks vanem tütar ema ignoreerib ja kogu aeg koos isaga olla tahab,
kuni selgub, et Olivia tahaks emaga olla küll, aga emal on nüüd väike tita ja isal ei ole mitte kedagi.
„Ma tahan sinuga olla, aga pean isaga olema,” teatab Olivia (lk 15), võttes sellega justkui isa
hooldaja rolli. Mingil emale arusaamatul põhjusel hakkab isa pärast teise tütre sündi koera poisiks
hüüdma: „Poiss, tule siia, papa juurde!”
Kati Murutari „Gripis” jätab isa oma pisipojale igal hommikul videotervituse,
kompen<strong>see</strong>rimaks seda, et neil on vähevõitu ühist koosolemise aega. Lindile võetud õpetused ja
head soovid on pojale olulised. Kui isa lahkub, siis püüab Sten korterist isa hingust leida, aga kõik
isa asjad on läinud koos isaga.
Leelo Tungla „Varesele valu” Iisi isa hoidis tütart nagu silmatera, kippus teda ehk liigagi
hellitama. „Andres hoolis oma lastest rohkem kui naistest,” tõdeb üks neist naistest pisukese
kibedusega (lk 73).
Kui mõnel lapsel pole isa, siis kuhu need isad jäävad? On lapsi, kes ei tunnegi oma isa. Ega
nendes peredes isadest ei räägita ka. Teemas oleks justkui suur saladus <strong>see</strong>s või midagi häbiväärset
või katab suur solvumispilv need jutud kinni.
Kristiina Kassi vastses raamatus on Käru Kaarel ainuke mees majas. Sellel teemal aga
rohkem ei peatuta. Kaarlit huvitab isast enam <strong>see</strong>, kuidas tema saab perekonda paremale järjele viia.
„Haldjatantsu” Argo ütleb küsimuse peale, kus ta isa on: „Pole kunagi olnudki. See
tähendab, et füüsiliselt muidugi pidi olema, kurejuttu ma ei usu. Aga edasi ma ei tea.”
Helga Nõu „Tõmba uttu!” Liana peres ei ole ka päriselt isa. Kunagi kindlasti oli, aga kuhu ta
on kadunud, sellest ei räägita (lk 24). Leelo Tungla „Siri Siiriuselt” Peeter ei mäleta enam oma
pärisisa, kes lahkus poja ja ema juurest juba ammu ning kolis teise riiki, kui poeg oli neljane. Ta
mäletab plastkiike ja tõmmut mustade vuntsidega mehenägu (lk 57).
Ruudi pole oma isaga kunagi kohtunud. Ema räägib tollest mehest alles siis, kui poeg
otseseid küsimusi esitab. Poiss pole kunagi isa näinud ega tõenäoliselt näe ka.
Nilsson-Brännströmi raamatu „Tsatsiki ja paps” nimitegelasel Tsatsikil läheb paremini. Ta
nuiab, et ema viiks ta Kreekasse, kus saaks oma pärisisa üle vaadata. Too minestab, kui uudist
kuuleb. Hiljem kõneleb pojale: „Sa pead mulle aega andma. Isa ei ole keegi selline, kes ollakse,
isaks tuleb ajapikku saada, arvan ma. Ma ei tea, kas ma saangi kunagi isaks. Ma kardan lapsi. Ja <strong>see</strong>
vastutus... Ma olen vabadust alati kõige kõrgemalt hinnanud.”
Samas raamatus on Göran, kelle suhtes poisil on tunne, et too on rohkem tema isa kui
pärisisa (lk 127). Göran on küll isa olemiseks igati valmis, niisamuti nagu Ruudi-loo Enn.
Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?” sündmused vallandab teadasaamine, et isa ei olegi isa ja
ema on tütre eest oma untsu läinud armastust ning veel paljutki saladuses hoidnud. Anni pärisisa
üritanud omal ajal pilte maalida, ent läbi ei löönudki ja olla nüüd tavaline joodik. Käis esialgu tütart
vaatamas, viimati, kui Ann oli viiene (lk 23). Kasuisa on tüdrukule olnud tegelik isa. Rohkem kui
segadus isadega ajendab Anni kodunt põgenema ema varjatud elu.
Lugedes tundub, et sellise isa või isa aseainega, kes oma ebaõnnestumisi lapse peal välja
elab, on koos elada märksa raskem. Tungla „Siri Siiriuselt” ühe tegelase Peetri kasuisa Tiit on
viinamaias, abikaasa vastu vägivaldne ja kasupoja suhtes vaenulik (lk 21). Esialgu oli kõik siiski