Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu

korras, tõi kingitusi, aga kui sündis tema oma poeg, muutus ka suhtumine. „Anna, jah, sellele
muidusööjale veel õigust juurde,” tänitas kasuisa. „Varsti võtab teine kõik võimu majas enda kätte
[---] – minul ei jää enam muud üle kui ainult raha koju tassida!” (Lk 58.) Mees joob ja kakleb,
kaotab töö. Lõpuks süüdistab Peetrit selles, et tolle pärisisa pere juurest lahkus (lk 73). Viimaks
peksab ta Peetrit ja viskab kasupoja kodust hoopis välja.
Henno Käo „Viimases minutis” tulid Mihkli ema ja isa eluga toime, kui isal parasjagu tööd
oli ja ta viina ei lakkunud. Nõu „Tõmba uttu!” Joona isa istub kössis, vait nagu sukk, küllap on jälle
küsimuse all tema töölt vallandamine. Joonas ei saaks temalt ei kaastunnet ega toetust. Raamatus
„Siri Siiriuselt” on Hele töötu isa elule alla andnud, viriseb ja haletseb end või nääkleb ja vaidleb
emaga, kumb rohkem raiskab, kumb rohkem töötab. Hele tunneb, et peaks vanemaid lepitama. See
ei õnnestu.
Laps kaotab isa, kui isa sureb, vaatamata sellele, et on veel noor ja lapsel on teda tarvis.
„Varesele valu” peategelase Iisi isa läheb vabasurma. Temast jäävad maha kirjaread: „Andke mulle
andeks, ma ei suuda enam. See on ainus lahendus.” Teismeline Iisi otsib veel mingit sõnumit,
selgitust, personaalselt talle, mis põhjendaks, miks isa tütre niimoodi maha pidi jätma. Aus ja kindel
eesti mees, nagu raamatus Andres Pärna iseloomustatakse, läheb oma tubliduse nahka. Mees mõtleb
rohkem teistele kui endale, aitab alati teisi, aga kui tal enesel on abi vaja, siis seda ta ei leia või ei
küsigi. Iisi isal on ka teine perekond. Mõlema pere pidamiseks läheb raha vaja, mees läheb oma
sisemiste keeldude vastu, teda ootaksid kohus ja vangla.
Raamatus „Siri Siiriuselt” kõneleb Siiriuselt tulnud tüdruku isa, kes on oma kuju kaotanud,
et tunded ja hingejõud ei kao kuhugi ja nii saab isa veel tütrele toeks olla ka siis, kui tütar teda enam
ei näe (lk 84).
Laps võib oma isa kaotada ka isa töökohale. „Hanejahis” kirub poiss: „Jumala eest, mu
vanamees on täielik topis. Oma rabelemise ja rügamisega täitsa nagu peast segi, kaks infarkti,
närviline nagu vanakurat, röögib kui elajas iga asja peale ja käib ringi niisuguse näoga, nagu oleks
tal tripper püksis.” Ema surm ei ole poega ja isa lähendanud. Vastupidi, kumbki on oma leinaga
üksi. Isa eemaletõmbumise põhjus võis olla abikaasa truudusetus, mis pärast naise hukkumist välja
tuli. Poega tõrjudes matab mees leina ning reedetuse tunnet töösse, rahateenimisse. Pojal pole
millestki puudus peale kõige tähtsama.
Narkosõltuvuses poja jaoks leiab mees lõpuks ometigi aega ja hoolt. Poiss raevutseb: „Kus
kuradi kohas ta vahepeal oli! Kus kuradi kohast tal <strong>see</strong> aeg nüüd ühtäkki tekkis. Paps oli nagu
ümber vahetatud.” Poeg ajab isaga jonni ja vastab ühesilbiliselt, kui üldse. „Ma olen sul aastaid järel
käinud nagu peni ja iial pole sul minu jaoks aega olnud,” prahvatab ta lõpuks (lk 109). Ka isa ei jäta
jonni, sest teab nüüd, et maailmas on palju tähtsamaid asju kui raha.
Tungla „Siri Siiriuselt” kõrvaltegelane Rico ei kurda kunagi vähese taskuraha ega
asjadepuuduse üle. Tema isa peetakse ahneks ja rikkaks. Isa aga töötab selle nimel, et poja elu oleks
ilus ja muretu. Kui näib, et tema last ähvardab oht, lendab ta kaugelt koju tagasi, sest: „Rahal ja
muul varandusel poleks mingit mõtet, kui mul enam sind ei oleks, poja...” (lk 101).
Kaudselt oli usin töötamine süüdi selles, et „Haldjatantsu” tüdrukute isa enesele uue naise
leidis. Proovireisija töö viis mehe kodust kauaks kaugele ja tekkis uus suhe.
Laps võib oma isa kaotada teisele perekonnale, tema uuele naisele ja uutele lastele. Kõige
kibedam on tunne, et sind enam ei taheta. Isal on ühtäkki o m a perekond.
„Varesele valu” Iisi vanemaid pööras elu üht ühele, teist teisele poole. Ema ja isa ei olnud
tülis. Ema valis tantsijakarjääri ja elu Londonis. Isa leidis uue naise ja sai poja. Iisi tajus teatavat
võitlust vanemate vahel, kumb tütrele tähtsam on. See väljendus ületrumpavates kingitustes. Aga
mitte <strong>see</strong> pole tüdrukule kõige olulisem. Tähtis on, et isa on vajalikul hetkel tütre jaoks olemas ja
päästab ta sandist olukorrast. Nagu rüütel printsessi lohe käest, võrdleb tütar olukorda
muinasjutuga.