Lastekirjandus - see on imelihtne! - Tartu Linna Keskraamatukogu

Harry-lugudes on esile toodud süütu Hea võitlus salakavala Kurjaga. Harry Potteri saaga
räägib lastele võluval kombel paranormaalsest võimekusest, väidab Aino Pervik 2005. aasta
Nukitsas, ja lisab, et muidugi on Potteri saaga muinasjutt, teisiti ei saagi sellesse suhtuda.
Muinasjutud sisaldavad oma probleemiseades didaktikat – headus võidab kurja. Kogu
Potteri-sarja läbib Voldemorti võitlus kurjuse võidulepääsemise eest ning Harry võitlus selle vastu.
Tegelaste vastandamise kaudu antakse edasi teose peamõte ja ideed, läbi kõigi raskuste saavutab
peategelane oma õnne. Nii väidetakse muinasjututeooriates ja <strong>see</strong> annab põhjust loota, et Harrygi 7.
raamatus lõpuks õnne leiab.
Palju arutletakse Potteri fenomeni ja populaarsuse üle. Vaieldakse isegi selle üle, kas Harry
Potteri lood on üldse lastele kirjutatud. Seni on sarjale edu taganud klassikaline muinasjutust pärit
Hea ja Kurja võitlus ning samastumisvõimalust pakkuv Tuhkatriinu-lugu (mis sellest, et
peategelaseks on poiss), vürtsikas huumor, hea fabuleerimisoskus ja värvikad tegelased (Belials
2001). Autor tunneb hästi laste maailma piirituid võimalusi ning propageerib inimlikke väärtusi
(sõprus, ustavus, armastus, truudus jne). Lugejal on lihtne ennast peategelasega samastada ja tema
seiklustele kaasa elada.
Harry Potter on populaarne ka Tartu laste hulgas. O. Lutsu nim. Linnaraamatukogust saadud
andmete järgi on Potteri-raamatuid lasteosakonnas 30 eksemplari. Ainuüksi „Harry Potteri ja
tarkade kivi” esmalaenutusi on üle 1200.
On selge, et Harry Potteri sari on hea kaubamärk. Ja <strong>see</strong> läheb hästi müügiks! Lausa
sedavõrd, et sellel on tekkinud hulganisti jäljendajaid.
Dmitri Jemets ja Tanja Grotter
Dmitri Jemets on 33-aastane vene kirjanik, kes on oma noorele eale vaatamata avaldanud üle 30
raamatu. Ta on filoloogiakandidaat ja Kirjanike Liidu kõige noorem liige. Kuulsaks sai ta aga oma
raamatuga „Tanja Grotter ja maagiline kontrabass”, mis ilmus 2002. aastal. Juba teine raamat pani
aluse Tanja Grotteri raamatu<strong>see</strong>riale, kokku on neid ilmunud kümme raamatut. „Tanja Grotteri”
ilmumine peegeldus kohe Suurbritannias: Rowling ja tema kirjastajad tegid kõik, et takistada selle
raamatu väljaandmist seal. Jemetsit süüdistati plagiaadis. Hollandis keelati tema raamatu
avaldamine, peale Venemaa ilmus raamat vaid Belgias. Venemaal peetakse „Tanja Grotterit ja
maagilist kontrabassi” Rowlingu paroodiaks.
Kummaga on siis tegu, kas plagiaadi või paroodiaga?
Täpsustagem mõisteid: paroodia – pilav jäljendus, teos, mis naeruvääristamise eesmärgil
aimab järele teise teose sisu või stiili, muutmata selle vormi[13]; plagiaat – loomevargus, võõraste
teoste või nende osade avaldamine omadena või ulatuslik kasutamine allikat nimetamata[14].
Otsustage ise!
Et asi oleks ülevaatlikum, esitame võrdlevalt „Harry Potteri ja tarkade kivi” ning „Tanja
Grotteri ja maagilise kontrabassi” ülesehituse.
Nii Harry kui ka Tanja on orvud, kes kasvavad üles kasuperes. Mõlema võõrasemal ja -isal
on ka oma bioloogilised järeltulijad, keda hellitatakse ja imetletakse. Harry elab Londoni eramaja
trepialuses pugerikus, Tanja (Moskva tüdruk) elukohaks on aga rõdu. Mõlemal tegelasel on
võluvahendid ja sõbrad-abilised. Ka koolid, kus võluriks õpitakse, on sarnased (Sigatüüka ja
Tibidohs), ning koolidirektoridki akadeemilise kraadiga. Lendluudpalli asemel mängitakse vene
variandis draakonipalli, mängu olemus on aga sarnane. Ka kurjuse kehastus jääb mõlemas raamatus
anonüümseks, nende nimi on mõlemas teoses teada, kuid otstarbekam on seda mitte mainida.
Rowlingu raamatu teismelised lendavad ringi luuaga, Jemetsi raamatus aga kontrabassi või