Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kalade infektsioonhaigused<br />
on peamiseks tunnuseks lõpuste aneemia <strong>ja</strong> naha tumene mine. Kalade suremus ei ole<br />
suur. Äge <strong>ja</strong> krooniline vorm ei ole omavahel selgelt piiritletud. Kalade eksperimentaalsel<br />
nakatamisel haigestuvad kõigepealt neerud. Haiguspuhang kestab kalama<strong>ja</strong>ndis tavaliselt<br />
1–2 kuud. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste, patoanatoomiliste muutuste <strong>ja</strong> viroloogilise<br />
uurimise (ELISA meetod) tulemuste alusel. Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb<br />
VHSi eristada maksa alimentaarsest tseroidsest väärastusest. Seda saab kõige objektiivsemalt<br />
teha viroloogilise uurimise abil. Patoanatoomiliselt erineb VHS eelmainitud haigusest<br />
verevalumite esinemisega kogu kehas, eriti skeletilihastes, <strong>ja</strong> neerude suurenemisega.<br />
Maksa tseroidse väärastuse korral on kõige iseloomulikum maksa määrdunudkollane<br />
värvus <strong>ja</strong> rikkalikud rasvaladestised siseorganeil.<br />
VHS on väga suureks ohuks forellikasvatusele <strong>ja</strong> seepärast tuleb rakendada kõiki abinõusid,<br />
et vältida haiguse sissetoomist tervesse ma<strong>ja</strong>ndisse <strong>kalade</strong> <strong>ja</strong> kalamar<strong>ja</strong>ga. Sugukalu,<br />
asustusmater<strong>ja</strong>li <strong>ja</strong> kalamar<strong>ja</strong> tuleb tuua ainult nendest ma<strong>ja</strong>nditest, kus varem ei ole<br />
haigust esinenud. Seda peab tõestama Rahvusvahelise Episootiate Büroo (OIE) kehtestatud<br />
<strong>ja</strong> eksportiva maa veterinaartalitluse poolt väl<strong>ja</strong> antud sertifikaat. Riigi- <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>ndisisene<br />
profülaktika peab vältima ka haiguse sissetoomist vee <strong>ja</strong> inventariga. Tähtis<br />
on tagada <strong>kalade</strong>le optimaalsed pidamis- <strong>ja</strong> söötmistingimused. Nii näiteks soovitatakse<br />
talvel võimaluse korral hoida veetemperatuuri 12 °C juures <strong>ja</strong> kõrgemal. VHSi ravi ei<br />
tunta. Soovitatakse kasutada antibiootikume (oksütetratsük liin) <strong>ja</strong> antiseptikume (metüleensinine),<br />
mis küll ei hävita viirust, kuid kergendavad haiguse kulgu <strong>ja</strong> hoiavad ära<br />
sekundaarse nakatumise. On leitud ka, et vee pH tõstmisel üle 8,0 väheneb <strong>kalade</strong> suremus<br />
märgatavalt, mistõttu tiikidesse (basseini desse) soovitatakse manustada kustutamata<br />
lup<strong>ja</strong> (100–150 kg/ha).<br />
Karp<strong>kalade</strong> rõuged<br />
Karp<strong>kalade</strong> rõuged on kala kehapinna <strong>ja</strong> uimede epiteelkoe kahjustusega kulgev haigus,<br />
kusjuures kahjustatud epiteelkude kerkib mõnevõrra kõrgemale <strong>ja</strong> omandab must<strong>ja</strong>svalge<br />
või mat<strong>ja</strong>lt helesinise värvuse.<br />
See haigus oli Euroopas tuntud väga ammu. Esimesed andmed pärinevad 1563. aastast.<br />
Rõuged on seega kõige vanem <strong>kalade</strong> haigus, mille kohta on kir<strong>ja</strong>likke teateid.<br />
Kahekümnenda sa<strong>ja</strong>ndi alguses ei olevat olnud Saksamaal ühtegi karpkala kasvandust,<br />
kus rõugeid ei esinenud. Nõukogude Liidus oli karp<strong>kalade</strong> rõugeid kõige enam Ukrainas,<br />
samuti Venemaal <strong>ja</strong> Lätis.<br />
Karp<strong>kalade</strong> rõugete tekita<strong>ja</strong>ks on herpesviirus CyHV-1. Peale karpkala <strong>ja</strong> sasaani võivad<br />
harva haigestuda ka latikas, särg, säinas <strong>ja</strong> koger. Haigestuvad vanemad kalad.<br />
Seni pole teada, kuidas haigus edasi kandub. Kahjustatud epidermi sega ei ole õnnestunud<br />
terveid kalu nakatada. Haiguse peiteperiood on pikk, võib ulatuda kuni aastani.<br />
Haiguspuhangud esinevad peamiselt kevadel <strong>ja</strong> sügisel. Kalade lõppemist tuleb ette harva,<br />
kuid tugevalt tabandunud kalad praagitakse. Neid võib keedetult kasutada loomade<br />
söödaks. Sagedamini puhkeb see haigus soostunud tiikides, kus on palju kõva taimestikku.<br />
<strong>Eesti</strong> kalama<strong>ja</strong>ndeis karp<strong>kalade</strong> rõugeid esinenud ei ole.<br />
Kliinilised tunnused ilmnevad kaheaastastel <strong>ja</strong> vanematel <strong>kalade</strong>l. Iseloomulik on <strong>kalade</strong><br />
kehal <strong>ja</strong> uimedel tihkete, parafiini meenutavate epiteelkoe kasva<strong>ja</strong>te e epitelioo mide teke<br />
106
Change language