Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool

More documents

Recommendations

Info

Vikerforellikasvatus Joonis 20. Taani kalasööda tootja BioMar sööda Aqualife 17 infolehe näidis 40
Kalakasvatuse tehnoloogia ja ilmastikust olenevalt muutma. Näiteks kevadel tõusva temperatuuri juures vajab kala tugevamat söötmist. Kuid tuleb ka arvestada, et talve jooksul on kala kohanenud jaheda hapnikurikka veega ja madala toitumisintensiivsusega, tema vere hapniku sidumise võime on madal ja söötmise järsk intensiivistamine kevadel võib tekitada organismis hapniku puuduse. Suvel, forelli jaoks kriitilist piiri ületama kippuva temperatuuri ja hapnikupuuduse ohu korral on otstarbekas söötmist juba eelnevalt vähendada. Söödakoefitsient Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR). Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Söödakoefitsient muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest. Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,6–0,8, kaubakalal tõuseb see 1,1ni. Kui arvestused näitavad, et kaubakala söödakoefitsient on olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisrežiimi ja sööda raiskamist. Põhjuseks võib olla nii sööda halb omastamine kui ka see, et osa sööta jääb söömata (kala on haige või ülesöödetud). See näitaja oleneb tugevasti ka sööda koostisest. Söötmise meetodid Söötmiskordade arv ja söödaportsjoni suurus on suuresti kogemuslikud. Söötmise meetodeid on kolm – käsitsi söötmine, programmeeritud söötmine ja ad libitum e isu järgi söötmine. Väikeses kalakasvanduses võib kalu sööta käsitsi, visates sööda kühvliga kärust või ämbrist basseini. Kalakasvatajad annavadki tihti teatud koguse sööta käsitsi, et jälgida, kuidas kalad söödale reageerivad, kas nad haaravad seda aktiivselt ja kas sööt neile maitseb, ning hinnata rakendatava söötmisrežiimi õigsust. Kuid suure tootmismahu korral ei jõuta kogu kasvanduse kalu nii sööta. Seetõttu kasutatakse söötmisautomaate, mille konstruktsioone on maailmas välja töötatud palju. Programmeeritavad söötjad töötavad kas mehaanilise või elektroonilise kella alusel. Lihtsamad programmid kindlustavad kindlatel kellaaegadel määratud koguse sööda basseini andmise. Keerulisemad, arvuti poolt juhitavad programmid võimaldavad arvesse võtta kala massi, tihedust, vee temperatuuri, hapnikusisaldust jt parameetreid. Kasutatakse ka veealuseid sensoreid ja kaameraid, mis võimaldavad reguleerida söötmist vastavalt kala toitumise intensiivsusele. Vajaliku söödakoguse vette puista mise kindlustab elektrimootoriga käivitatav liikuv mehhanism (lint, ketas, tigu) või suruõhupuhur. Kasutatakse ka söötmisroboteid, kus kalabasseinide kohal relssidel liikuv ja arvuti poolt juhitav mehhanism annab igasse basseini ettenähtud ajal programmile vastava koguse sööta. Suurtes sumpades ja basseinides on otstarbekas kasutada puhuriga söötjaid, mis hajutavad sööda võimalikult laiali, et suurem hulk kalu pääseks korraga sööma. Isu järgi söötmise kindlustavad pendelsöötjad (foto 15). Vee kohal paiknevast söödapunkrist ulatub vette varras, mille otsas on kuul või ketas. Kui kala veealust pendli otsa liigutab, avaneb ülal klapp ja laseb teatud koguse sööta basseini. Kala võib seega valida ise söömise aja ja saadava söödakoguse. Klapi reguleerimise abil saab määrata korraga kalale antava söödakoguse. Kalakasvatajate pikaajaline kogemus on näidanud, et kummalgi söödaautomaatidest pole põhimõttelisi eeliseid. 41
Page 1 and 2: EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSI
Page 3 and 4: SISUKORD Sisukord EESSÕNA ........
Page 5 and 6: EESSÕNA Eessõna Kalakasvatus on
Page 7 and 8: 1. VESIVILJELUS MAAILMAS JA EESTIS
Page 9 and 10: Vesiviljelus maailmas ja Eestis Joo
Page 11 and 12: Joonis 3. Eesti kalakasvandused per
Page 13 and 14: Vesiviljelus maailmas ja Eestis Kau
Page 15 and 16: Joonis 4. Kalakasvatuse harud ja te
Page 17 and 18: Kalakasvatuse tehnoloogia Vee sools
Page 19 and 20: Joonis 8. Kalakasvatussump (Willoug
Page 21 and 22: Joonis 11. Kalakasvatuse etapid tä
Page 23 and 24: Kalakasvatuse tehnoloogia ka teisi
Page 25 and 26: Kalakasvatuse tehnoloogia listes ti
Page 27 and 28: Kalakasvatuse tehnoloogia Üldnimet
Page 29 and 30: Kalakasvatuse tehnoloogia teemiga k
Page 31 and 32: Kalakasvatuse tehnoloogia viljakuse
Page 33 and 34: Kalakasvatuse tehnoloogia Täpne ma
Page 35 and 36: Kalakasvatuse tehnoloogia Viljastat
Page 37 and 38: Kalakasvatuse tehnoloogia söötmis
Page 39: Kalakasvatuse tehnoloogia Seepäras
Page 43 and 44: Kalakasvatuse tehnoloogia saamata.
Page 45 and 46: Kalakasvatuse tehnoloogia kalakasva
Page 47 and 48: Kalakasvatuse tehnoloogia või mati
Page 49 and 50: Kalakasvatuse tehnoloogia Kodustami
Page 51 and 52: Kalakasvatuse tehnoloogia voolulist
Page 53 and 54: Kalakasvatuse tehnoloogia Joonis 25
Page 55 and 56: Kalakasvatuse tehnoloogia Joonis 28
Page 57 and 58: Kalakasvatuse tehnoloogia Sugu- ja
Page 59 and 60: Kalakasvatuse tehnoloogia jooksul).
Page 61 and 62: Kalakasvatuse tehnoloogia Suguprodu
Page 63 and 64: Kalakasvatuse tehnoloogia Marja ja
Page 65 and 66: Kalakasvatuse tehnoloogia temperatu
Page 67 and 68: Kalakasvatuse tehnoloogia Karpkala
Page 69 and 70: 2.3.6. Karpkalakasvatuse tehnoloogi
Page 71 and 72: Kalakasvatuse tehnoloogia puhul on
Page 73 and 74: Kalakasvatuse tehnoloogia Tabel 16.
Page 75 and 76: Kalakasvatuse tehnoloogia Tabel 18.
Page 77 and 78: Kalakasvatuse tehnoloogia Pihu, E.,
Page 79 and 80: Kalakasvatuse tehnoloogia Marja ink
Page 81 and 82: Kalakasvatuse tehnoloogia 40-50 g.
Page 83 and 84: Kalakasvatuse tehnoloogia Ilmatsalu
Page 85 and 86: Kalakasvatuse tehnoloogia Klaasange
Page 87 and 88: Kalakasvatuse tehnoloogia noorkalad
Page 89 and 90: Joonis 35. Kaladele mürgiste ainet
Page 91 and 92:
Kalakasvatuse tehnoloogia Joonis 36
Page 93 and 94:
Kalakasvatuse tehnoloogia on piisav
Page 95 and 96:
Kalakasvatuse tehnoloogia Joonis 37
Page 97 and 98:
Joonis 38. Kalakasvatuses tarvitata
Page 99 and 100:
3. KALADE HAIGUSED (Jüri Kasesalu)
Page 101 and 102:
Kalade haigused Nii näiteks esinev
Page 103 and 104:
Kalade haigused BHT olla väga inte
Page 105 and 106:
Kalade haigused kasvaja korral ei o
Page 107 and 108:
Kalade haigused (joonis 39). Haigus
Page 109 and 110:
Kalade haigused mida laialdaselt ka
Page 111 and 112:
Kalade haigused Flavobakterioosid F
Page 113 and 114:
Kalade haigused viimaste aastate uu
Page 115 and 116:
Kalade haigused Karpkalade ujupõie
Page 117 and 118:
Kalade haigused Nende parasiitide s
Page 119 and 120:
Kalade haigused korral. Kostiad pal
Page 121 and 122:
Kalade haigused sed isendid välja
Page 123 and 124:
Kalade haigused Vanemad kalad on pa
Page 125 and 126:
3.5.2.1. Ainupõlvsetest põhjustat
Page 127 and 128:
Kalade haigused takse tiigid veega
Page 129 and 130:
Kalade haigused Parasiidid munevad
Page 131 and 132:
Kalade haigused Haiguse teine vorm,
Page 133 and 134:
Kalade haigused paeluss Caryophylla
Page 135 and 136:
Kalade haigused Noorvormid ja täis
Page 137 and 138:
Kalade haigused Diagnoos pannakse p
Page 139 and 140:
Kalade haigused kala pea ja rinnaui
Page 141 and 142:
3.5.3. Parasiitkaanidest põhjustat
Page 143 and 144:
Kalade haigused Eesti kalakasvandus
Page 145 and 146:
Kalade haigused ses. Silmaparasiidi
Page 147 and 148:
Kalade geneetika ja aretus kandev d
Page 149 and 150:
4.4. GENEETILINE SOOMÄÄRAMINE KAL
Page 151 and 152:
Kalade geneetika ja aretus tatsioon
Page 153 and 154:
Kalade geneetika ja aretus Tabel 25
Page 155 and 156:
Kalade geneetika ja aretus Arvutame
Page 157 and 158:
4.8. INBRIIDING JA INBRIIDINGDEPRES
Page 159 and 160:
Kalade geneetika ja aretus homosüg
Page 161 and 162:
Kalade geneetika ja aretus • arkt
Page 163 and 164:
Kalade geneetika ja aretus aastal t
Page 165 and 166:
Kalade geneetika ja aretus Joonis 6
Page 167 and 168:
Kalade geneetika ja aretus Joonis 6
Page 169 and 170:
KIRJANDUS Kalade geneetika ja aretu
Page 171 and 172:
Kalakasvatus kodutiikides ja nende
Page 173 and 174:
Kalakasvatus kodutiikides Millal ja
Page 175 and 176:
Kalakasvatus kodutiikides • Läbi
Page 177 and 178:
Kalakasvatuslik taastootmine 6.2. T
Page 179 and 180:
Kalakasvatuslik taastootmine - kui
Page 181 and 182:
Inglise-eesti vesiviljeluse seletav
Page 183 and 184:
Page 185 and 186:
Page 187 and 188:
Page 189 and 190:
MÄRKSÕNADE REGISTER aditiivsus, 1
Page 191:
söödakoefitsient, 41, 68, 183 sü
show all

Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?