Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Karpkalakasvatus<br />
Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike <strong>ja</strong><br />
talub lühia<strong>ja</strong>liselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näita<strong>ja</strong>test. Näiteks hapnikusisalduse<br />
taluvuse alampiir on tal 2,5 mg/l, letaalne 0,8 mg/l, temperatuuri alampiir 0,1 °C, ülempiir<br />
35 °C <strong>ja</strong> letaalne 38 °C.<br />
Veevarustus<br />
Kalakasvandustes on eelistatuim isevoolne veevarustus, mille puhul saadakse vesi vooluveekogu<br />
paisutamise tulemusena ra<strong>ja</strong>tud peatiigist. Peatiiki ennast kalakasva tuseks ei<br />
kasutata, ta on veevaruks tiikide täitmisel <strong>ja</strong> läbivoolu kindlustamisel. Koduseks väikekalakasvatuseks<br />
kasutatakse ka sademete- <strong>ja</strong> lumesulamisveega täitunud tiike. Jahe allikavesi<br />
soo<strong>ja</strong>lembese karpkala <strong>ja</strong>oks ei sobi.<br />
Pumpamisel põhinev veevarustus võib olla täielik, kui kogu tiikide varustamiseks va<strong>ja</strong>lik<br />
vesi pumbatakse jõest või järvest (<strong>Eesti</strong>s teeb nii vaid üks karpkalakasvandus), või osaline,<br />
kui see on tarvilik veetaseme hoidmiseks veevaesel perioodil.<br />
Kasvandusesisene tiikide veevarustus võib olla sõltumatu või sõltuv. Sõltumatu veevarustuse<br />
(joonis 24) korral on iga tiik eraldi täidetav <strong>ja</strong> tühjendatav. Sel puhul ei läbi jõe- või<br />
o<strong>ja</strong>säng tiiki. Suuremates kalakasvandustes on tiikide veega varustamiseks ra<strong>ja</strong> tud eraldi<br />
veehaarde kanalid. Sõltuva veevarustuse (joonis 25, A, B) puhul läbib endi ne o<strong>ja</strong>- (jõe-)<br />
säng tiiki (joonis 25, A) või on jõgi säilitatud, kuid selle kõrvale ra<strong>ja</strong>tud eraldi tiike läbiv<br />
toitekanal (joonis 25, B). Vee saavad allpool asuvad tiigid ülemisest. Sellised kitsaste<br />
o<strong>ja</strong>orgude paisudega sulgemise teel ra<strong>ja</strong>tud veekogud asuvad tavaliselt järjestikku ning<br />
nende täitmist <strong>ja</strong> tühjendamist ei saa ükshaaval korraldada.<br />
Joonis 24. Sõltumatu veevarustusega tiigid: A – veehaare, B – tiigi sissevool, C – väl<strong>ja</strong>vool<br />
(Horvathi jt,1992, järgi)<br />
52
Change language