Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Kalakasvatus</strong>lik taastootmine<br />
– kui <strong>kalade</strong>le ei jätku varjekohti <strong>ja</strong> toitu, on asustatud <strong>kalade</strong> suremus suur <strong>ja</strong> kasv aeglane.<br />
Forelli asustamisel tuleb kaaluda, kas veekogu kalamahutavus pole juba normaalsel<br />
tasemel. Kui püük on intensiivne <strong>ja</strong> selle tõttu forelli arvukus optimaalsest väiksem või<br />
kui kudemisalad on kahjustatud või neid napib, tuleb forelli asustamist soovitada.<br />
Merisiig (Coregonus lavaretus) on väärtuslik töönduskala, millel on rannarahva seas hea<br />
maine. Soomes hinnatakse siiga samuti väga <strong>ja</strong> kasvatatakse kaubakalana sumpa des.<br />
Looduses on selle kala varud tugevasti kannatanud mere eutrofeerumise ning intensiivse<br />
püügi tagajärjel, seega on siia noorjärkude asustamine õigustatud <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>lik. Siiglaste<br />
süstemaatika on <strong>kalade</strong> bioloogias üks vaieldavamaid küsimusi. Kuigi Soome <strong>ja</strong> Rootsi<br />
allikates võib leida kuue siialiigi kirjeldusi, on tänapäeval valdav seisukoht, et kogu<br />
Läänemere vesikonnas esinevad kaks kodumaist siiglaste liiki – siig <strong>ja</strong> rääbis, <strong>ja</strong> sisse toodud<br />
peled. Samal a<strong>ja</strong>l on kindel, et siial esineb palju morfoloogiliselt <strong>ja</strong> käitumise poolest<br />
erinevaid vorme. Seepärast peab siia kasvatamisel asustusmater<strong>ja</strong>liks arvestama tema<br />
päritolu. Pärnu jões kudevat poolsiirdesiiga tuleb kasvatada meres kudevast siiast eraldi<br />
<strong>ja</strong> asustada kodujõkke. Ka meres kudeva siia puhul tuleb arvesta da, et tal on erinevad<br />
vormid <strong>ja</strong> asurkonnad e kudekar<strong>ja</strong>d, mida peaks ma<strong>ja</strong>ndama eraldi. Enne 1991. aastat<br />
asustati <strong>Eesti</strong>s palju siia vastseid. Neist jääb väga vähe ellu <strong>ja</strong> parem on asustada samasuviseid<br />
siigu. Kuid ka samasuviste kasvatamine on <strong>Eesti</strong>s vähenenud. Viimastel aastatel<br />
on kasvatatud vaid väikesed kogused Pärnu poolsiirde siiga. Siia mar<strong>ja</strong> inkubeeritakse<br />
vertikaalsetes haudeaparaatides (Weissi pudelites) talv läbi. Kevadel koorunud vastsed<br />
asustatakse planktonirikastesse tiikidesse, mis ehituselt sarnanevad karpkala kasvutiikidega,<br />
<strong>ja</strong> kasvatatakse ühesuvisteks. Katsetatud on ka siia noorjärkude kasvatamist väikestes<br />
sumpades. Samasuvised siiad peaksid asustamiseks olema üle 15 g raskused.<br />
Samasuviseid siigu asustatakse Soomes järvedesse 10–50 tk/ha. Tagasipüük on hinnan -<br />
guliselt 5–18%. <strong>Eesti</strong>s on merre asustatud siigade tagasipüügi kohta teave puudulik – va<strong>ja</strong><br />
on märgistada asustatud kalu.<br />
Haug (Esox lucius L) on <strong>Eesti</strong> tavalisim kala, oluline sportliku ning töönduspüügi objekt,<br />
samuti hea biomelioraator ning biomanipulatsiooniks kasutatav kalaliik. Haugi asustamine<br />
looduslikku veekogusse on otstarbekas, kui varude suurust piirab koelmute vähesus<br />
või haugi arvukus on ülepüügiga liiga madalale viidud. Oluline on asustamise meetod,<br />
noorkalad tuleb piisavalt hajutada. Asustatakse vastseid (neist jääb arvatavasti vähe ellu,<br />
eriti kui asustamise tehnoloogia on vale), järelkasvatatud noorjärke või samasuviseid hauge.<br />
Otstarbekas on asustada röövtoidule üle minevaid paarinädalasi hauge, enne kui neil<br />
tekib kannibalism. Paarinädalasi hauge asustatakse 5–10 m rannajoone kohta 1 isend.<br />
Tagasipüük võib olla 10%. Haugi kasvatamise tehnoloogiat on käsitletud punktis 2.4.1.<br />
Linask (Tinca tinca) on hinnatud sportliku püügi objekt <strong>ja</strong> teda on mõtet asustada väikestesse<br />
eutroofsetesse järvedesse ning veehoidlatesse, kus vahel tekib hapniku puudus.<br />
Ots tarbekas on suguküpsete linaskite asustamise teel luua uusi asurkondi ra<strong>ja</strong>tud veekogudes.<br />
Et tegemist on enamasti väikeste veekogudega, ei saa linaskile üles ehitada<br />
töönduslikku kalapüüki, asustamisest tulenevad kasud on eelkõige kaudsed. Linask on<br />
populaarne ka väikeste kodutiikide <strong>ja</strong> veehoidlate (paisjärvede) omanike seas. Linaski<br />
kasvatamist on käsitletud põh<strong>ja</strong>likult punktis 2.4.2<br />
179
Change language