Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kalade geneetika <strong>ja</strong> aretus<br />
tatsioonide tagajärjel. Nii tingib melaniini puudumine ksantorismi (kuldne/oranž värvus),<br />
lipokroomide <strong>ja</strong> melaniini puudumine albinismi (punaste silmadega valge kala),<br />
lipokroomide puudumine melanismi (must värvus) <strong>ja</strong> guaniini puudumine alampiat<br />
(helesinine värvus). Tavaliselt kontrollib mingi haruldase värvuse esinemist vaid üks täieliku<br />
dominantsusega geen, kusjuures ebatavaline värvus on enamasti retsessiivseks tunnuseks,<br />
st esineb ainult retsessiivse homosügootse geno tüübiga <strong>kalade</strong>l (nt albinism paljudel<br />
kalaliikidel, sinine <strong>ja</strong> kuldne värvus linaskil, oranžkollane värvus niiluse tilaapial).<br />
Kuid mõningad haruldased värvused on tingitud hoopis kahe geeni koostoimest. Näiteks<br />
värvuseta linaskid esinevad vaid siis, kui nad on retsessiivsed homosügoodid (genotüüp<br />
bbgg) nii kuldset kui sinist värvust kontrollivate geenide suhtes (geenide komplementaarne<br />
koostoime). Vikerforelli haruldasi värvusvariante (albiino <strong>ja</strong> palomino) kontrollivad<br />
samuti kaks täieliku dominantsusega geeni, kuid siin on tegemist geenide dominantse<br />
epistaatilise koostoimega, kus ühe (epistaatilise) geeni dominantne alleel A määrab<br />
normaalse värvuse sõltumatult teise (hüpostaatilise) geenilookuse genotüübist ning<br />
hüpostaatilise lookuse fenotüüp (palomino või albiino) saab avalduda ainult siis, kui<br />
epistaatilises lookuses esineb retsessiivne homosügoot (genotüüp aa). Nii on palominode<br />
(mustade silmadega pruunikaskollased kalad) genotüüp aaBB või aaBb ning albiinode<br />
(punaste silmadega helekollased kalad) genotüüp aabb, ülejäänud genotüüpidega (AABB,<br />
AABb, AAbb, AaBB, AaBb, Aabb) kalad on aga normaalse värvusega.<br />
Järjest suuremat populaarsust koguvate dekoratiivkarp<strong>kalade</strong> (koide) värvusvariantide<br />
(eriti mitmevärviliste kombinatsioonide <strong>ja</strong> erinevate mustrite) pärandumine on veelgi<br />
keerulisem. See tingib ka nende kõrge hinna, sest lihtsate aretusvõtete abil ei ole võimalik<br />
soovitud värvikombinatsioone <strong>ja</strong> mustreid taastoota. Siiani on kindlaks tehtud vaid<br />
mõne üksikvärvuse <strong>ja</strong> nende kombinatsioonide pärandumise seadus pärasused. Näiteks<br />
mustade laikude esinemist kontrollib täieliku dominantsusega geen. Dominantse alleeliga<br />
B kalad on sõltuvalt teiste geenide genotüübist mustade laikudega valgel põh<strong>ja</strong>l (Shiro-<br />
Bekko, Shiro-Utsuri), punasel põh<strong>ja</strong>l (Aka-Sanke, Hi-Utsuri) või valgel-punasel põh<strong>ja</strong>l<br />
(Taisho-Sanke, Showa). Selle geeni suhtes retsessiivsetel homosügootidel (bb) aga mustad<br />
laigud puuduvad <strong>ja</strong> nad on sõltuvalt teiste geenide genotüübist kas valged, punased või<br />
punase-valgekirjud (Kohaku). Punase värvuse esinemist või puudumist kontrollib samuti<br />
täieliku dominantsusega geen, kusjuures dominantse alleeliga kalad on värvitud (üleni<br />
valged), retsessiivsed homosügoodid aga punased või punase-valgekirjud. Punase värvuse<br />
ulatust kontrolli vad aga täiendavalt veel vähemalt kaks geeni ning täiesti punased kalad<br />
on ilmselt homosügootsed ühe või mõlema geeni suhtes ning nende järglased on ainult<br />
punased. Kehtib seaduspärasus, et mida punasemad on vanemad, seda suurem on punase<br />
värvi ulatus nende järglastel.<br />
Karpkalakasvata<strong>ja</strong>tele pakub kindlasti huvi ka selle populaarse kasvatusobjekti erinevate<br />
soomuskatte tüüpide pärandumine. Ristamiskatsetega on kindlaks tehtud, et karpkala<br />
soomuskatte tüüpe (joonis 66) kontrollivad kaks sõltumatult päranduvat täieliku dominantsusega<br />
geeni, kusjuures S-geen kontrollib soomustatust <strong>ja</strong> N-geen modifitseerib selle<br />
mustrit (dominantne N-alleel muudab soomuskarpkala rida peegel karpkalaks <strong>ja</strong> hajuspeegelkarpkala<br />
nahkkarpkalaks):<br />
• soomuskarpala: genotüübid SSnn või Ssnn,<br />
• hajuspeegelkarpkala: genotüüp ssnn,<br />
151
Change language