Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kalade haigused<br />
Flavobakterioosid<br />
Flavobakterioosid (fleksibakterioosid) on lõhelaste noorjärkudel sagedased bakteriaal haigused,<br />
mille tekita<strong>ja</strong>iks on müksobakterid Flavobacterium psychrophilum <strong>ja</strong> Flavobacterium<br />
columnare. Eelsoodumuseks haigestumisele on vee suur lämmastiku ühendite sisaldus<br />
ning vähene hapnikusisaldus, hüpovitaminoosid <strong>ja</strong> <strong>kalade</strong> kehapinna vigastused,<br />
aga ka ülenormatiivne paigutustihedus ning teised stressi tekitavad as<strong>ja</strong> olud. <strong>Eesti</strong>s on<br />
flavobakterioose esinenud mitmes jõeveel baseeruvas noorkala kasvatusma<strong>ja</strong>ndis.<br />
F. psychrophilum’i põhjustatud haigust kutsutakse külmaveehaiguseks, aga ka vikerforelli<br />
maimude sündroomiks. Haigus esineb tavaliselt sügisest kevadeni, veetemperatuuril 4–<br />
12 °C. Haiguse korral esinevad septitseemia tunnused, tugevad aneemianähud <strong>ja</strong> põrna<br />
märgatav suurenemine. Maimude suremus on 50–80%.<br />
F. columnare põhjustatud haigus esineb suvekuudel veetemperatuuril üle 15 °C. Kõige<br />
iseloomulikumaks haigustunnuseks on heledad, teravalt piiritletud laigud kehapinnal.<br />
Sagedamini esinevad niisugused laigud sel<strong>ja</strong>uime piirkonnas risti üle keha, nn hall sadul<br />
(foto 26). Kalade kehavärvus tumeneb, esineb punnsilmsus ning haiguse arenedes tekivad<br />
nahahaavandid sabavarrel <strong>ja</strong> pea piirkonnas.<br />
Flavobakterioose diagnoositakse bakterioloogiliste uuringutega <strong>ja</strong> ravimi valikuks tehakse<br />
antibiogrammid. Kalade raviks võib kasutada kõiki sobivaid antibakteriaalseid vahendeid,<br />
kuid haigustekita<strong>ja</strong>d muutuvad kiiresti ravimiresistentseteks. Tulemusi on saadud<br />
formaliinivannidega kontsentratsioonis 1 : 6000 (1 ml värsket formaliini 6 liitri vee kohta)<br />
toimea<strong>ja</strong>ga 30 minutit <strong>ja</strong> oksütetratsükliiniga (3 grammi 1 kg sööda kohta 8–10 päeva<br />
järjest). Flavobakteriooside ärahoidmiseks on oluline maimude paigutustiheduse pidev<br />
jälgimine, nende optimaalne söötmine <strong>ja</strong> võimaluse korral veetemperatuuri reguleerimine.<br />
3.3.3. Seentest põhjustatud haigused<br />
Branhüomükoos<br />
Branhüomükoosi tekita<strong>ja</strong>ks on alamate klorofüllita taimede hulka kuuluv seen<br />
Branchiomyces sanguinis. Seen koosneb tugevasti hargnenud, vaheseinteta niidistikust,<br />
läbimõõduga 9–15 mikromeetrit. Seeneniidistik tabandab üksnes veresooni, lokaliseerudes<br />
arterites, veenides <strong>ja</strong> kapillaarides. Veresoonte seinast läbitungimisel seene kasv<br />
seiskub. Seeneniidistikus moodustuvad spoorid, mis võivad paikneda nii üksikuna kui<br />
ka rühmiti ning on va<strong>ja</strong>likud paljunemiseks.<br />
Branhüomükoosi haigestuvad paljud mageveekalad, kuid kõige vastuvõtlikumad on<br />
karpkalad. Viimasel a<strong>ja</strong>l on täheldatud ka vikerforellide <strong>ja</strong> siigade tabandumist.<br />
Branhüomükoos on suveperioodi haigus ning haiguspuhangud esinevad kõige soojemal<br />
a<strong>ja</strong>l, kui veetemperatuur püsib üle 20 °C. Seepärast esineb karpkalakasvatuse põh<strong>ja</strong>poolsemais<br />
piirkondades seda haigust harva. Haiguse tekke oluliseks eelduseks on orgaanilise<br />
aine rohkus vees. Tavaliselt on branhüomükoosi puhkemisel vee biokeemiline hapnikutarve<br />
20 <strong>ja</strong> rohkem, mis näitab veekogu tugevat saastatust orgaanilise ainega. Haiguse teket<br />
soodustab vee vähene läbivool või selle puudumine ning partide kasvatamine tiigis.<br />
111
Change language