Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kvantitatiivsete tunnuste pärandumine<br />
Tunnuse fenotüübilise dispersiooni komponentide hindamine, eriti geneetilise <strong>ja</strong> keskkonnadispersiooni<br />
suhte määramine ning geneetilise dispersiooni komponentide osatähtsuse<br />
määramine, on eduka aretustöö eeltingimuseks, sest võimaldab hinnata tunnuse<br />
päritavust, valida sobivaid valiku- või ristamismeetodeid <strong>ja</strong> prognoosida valikuedu.<br />
Et iga geneetilise dispersiooni komponendi pärandumisel on oma iseärasused, siis nende<br />
kasutamine aretuse, st produktiivuse suurendamise huvides nõuab erinevate valiku- <strong>ja</strong>/<br />
või aretusvõtete rakendamist.<br />
Aditiivne geneetiline dispersioon on aretuse seisukohalt kõige olulisem geneetilise dispersiooni<br />
komponent, sest pärandub järglastele (kuna ei sõltu alleelide kombinat sioonidest<br />
või interaktsioonidest, vaid kõigi lookuste alleelide summaarsest kogu mõjust, st<br />
konkreetsete alleelide esinemisest või puudumisest), ning seda saab mõjutada valiku ehk<br />
selektsiooniga, mis suurendab soodsa mõjuga alleelide sagedust, <strong>ja</strong> tema efektiivsus sõltub<br />
V osatähtsusest geneetilise dispersiooni komponentide hulgas ning eelkõige kogu<br />
A<br />
fenotüübilises dispersioonis, millega määratakse tunnuse päritavus koefitsient (h2 ):<br />
h2 = V / V . A P<br />
Eri kvantitatiivsete tunnuste päritavuskoefitsiendid erinevad küllalt oluliselt ning üldiselt<br />
on paljunemise <strong>ja</strong> elulisusega seotud tunnuste h2 väärtused tavaliselt väikesed (h2 ≤<br />
0,2), sest looduslik valik on enamiku nende tunnuste V -st juba ammendanud. Seevastu<br />
A<br />
võivad aga mõnede morfoloogiliste tunnuste (eriti meristiliste tunnuste) h2 väärtused<br />
olla üsna suured (h2 ≥ 0,3). Tabelis 26 on toodud mõnede olulisemate kvantitatiivsete<br />
tunnuste päritavuskoefitsiendid lõhel <strong>ja</strong> vikerforellil.<br />
Tabel 26. Produktiivtunnuste päritavuskoefitsiendid (h2 ± standardviga) lõhel <strong>ja</strong> vikerforellil<br />
(Gjedrem, 2000)<br />
Tunnus Atlandi lõhe Vikerforell<br />
Kehakaal turustamisel 0,35 ± 0,10 0,21<br />
Suguküpsemise vanus 0,15 0,05<br />
Liha rasvasisaldus 0,30 ± 0,09 0,47<br />
Liha värvus 0,09 ± 0,05 0,27<br />
Üldine ellujäämus 0,00 ± 0,02 0,16 ± 0,03<br />
Ellujäämus furunkuloosi nakatumisel 0,04 ± 0,17 –<br />
Kui mingi tunnuse h2 on teada, siis on võimalik prognoosida selektsiooniefekti ehk valikuedu<br />
(R), st populatsiooni keskmise fenotüübiväärtuse oodatavat nihet põlv konna<br />
kohta:<br />
R = Sh2 ,<br />
kus S on selektsioonidiferents ehk sugukar<strong>ja</strong> valitud <strong>kalade</strong> keskmiste fenotüübi väärtuste<br />
erinevus lähtepopulatsiooni keskmisest.<br />
Näide. 1+ vikerforelli kasvukiiruse valikuedu arvutamine<br />
Lähteandmed: 1+ <strong>kalade</strong> keskmine kehamass 454 g, valitud emaste keskmine kehamass<br />
604 g, valitud isaste keskmine kehamass 692 g, h 2 = 0,3.<br />
154