Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool

Kvantitatiivsete tunnuste pärandumine
Tunnuse fenotüübilise dispersiooni komponentide hindamine, eriti geneetilise ja keskkonnadispersiooni
suhte määramine ning geneetilise dispersiooni komponentide osatähtsuse
määramine, on eduka aretustöö eeltingimuseks, sest võimaldab hinnata tunnuse
päritavust, valida sobivaid valiku- või ristamismeetodeid ja prognoosida valikuedu.
Et iga geneetilise dispersiooni komponendi pärandumisel on oma iseärasused, siis nende
kasutamine aretuse, st produktiivuse suurendamise huvides nõuab erinevate valiku- ja/
või aretusvõtete rakendamist.
Aditiivne geneetiline dispersioon on aretuse seisukohalt kõige olulisem geneetilise dispersiooni
komponent, sest pärandub järglastele (kuna ei sõltu alleelide kombinat sioonidest
või interaktsioonidest, vaid kõigi lookuste alleelide summaarsest kogu mõjust, st
konkreetsete alleelide esinemisest või puudumisest), ning seda saab mõjutada valiku ehk
selektsiooniga, mis suurendab soodsa mõjuga alleelide sagedust, ja tema efektiivsus sõltub
V osatähtsusest geneetilise dispersiooni komponentide hulgas ning eelkõige kogu
A
fenotüübilises dispersioonis, millega määratakse tunnuse päritavus koefitsient (h2 ):
h2 = V / V . A P
Eri kvantitatiivsete tunnuste päritavuskoefitsiendid erinevad küllalt oluliselt ning üldiselt
on paljunemise ja elulisusega seotud tunnuste h2 väärtused tavaliselt väikesed (h2 ≤
0,2), sest looduslik valik on enamiku nende tunnuste V -st juba ammendanud. Seevastu
A
võivad aga mõnede morfoloogiliste tunnuste (eriti meristiliste tunnuste) h2 väärtused
olla üsna suured (h2 ≥ 0,3). Tabelis 26 on toodud mõnede olulisemate kvantitatiivsete
tunnuste päritavuskoefitsiendid lõhel ja vikerforellil.
Tabel 26. Produktiivtunnuste päritavuskoefitsiendid (h2 ± standardviga) lõhel ja vikerforellil
(Gjedrem, 2000)
Tunnus Atlandi lõhe Vikerforell
Kehakaal turustamisel 0,35 ± 0,10 0,21
Suguküpsemise vanus 0,15 0,05
Liha rasvasisaldus 0,30 ± 0,09 0,47
Liha värvus 0,09 ± 0,05 0,27
Üldine ellujäämus 0,00 ± 0,02 0,16 ± 0,03
Ellujäämus furunkuloosi nakatumisel 0,04 ± 0,17 –
Kui mingi tunnuse h2 on teada, siis on võimalik prognoosida selektsiooniefekti ehk valikuedu
(R), st populatsiooni keskmise fenotüübiväärtuse oodatavat nihet põlv konna
kohta:
R = Sh2 ,
kus S on selektsioonidiferents ehk sugukarja valitud kalade keskmiste fenotüübi väärtuste
erinevus lähtepopulatsiooni keskmisest.
Näide. 1+ vikerforelli kasvukiiruse valikuedu arvutamine
Lähteandmed: 1+ kalade keskmine kehamass 454 g, valitud emaste keskmine kehamass
604 g, valitud isaste keskmine kehamass 692 g, h 2 = 0,3.
154